Politoloog Tõnis Saarts ütles Kuku raadiole, et riigikogu erakorralised valimised suurendaks vaid ebastabiilsust ja lükkaks otsuste tegemist edasi.
Saarts: erakorralised valimised suurendaksid ebastabiilsust
2. aprill 2009, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine õiguskantsler Allar Jõks ütleb tänases Eesti Päevalehes, et valitsus on majanduskriisi süvenedes suutnud kokku leppida vaid minimaalselt kõige hädavajalikumas-kärbetes ning ülejäänud aega on sisustatud üksteise ettepanekute materdamisega ning et ta näeb väljapääsu erakorralistes riigikogu valimistes.
Politoloog Tõnis Saarts on arvamusel, et muudatuste saavutamiseks pole tingimata vaja erakorralisi valimisi, sest uue riigikogu ametissesaamine võtaks aega ega lahendaks lõppkokkuvõttes olukorda.
«Ei ole välistatud, et mingil hetkel toimuvad vangerdused koalitsiooni sees,» kinnitas Saarts Kuku raadiole. «Minu sügav veendumus on, et praegune valitsus peab tööle hakkama, leidma lahendused ja pingutama.»
Saarts nõustub, et praegu on valitsuse tegevus jooksunud teataval määral ummikusse, kuid usub samas, et sellest on võimalik välja tulla. Koalitsiooni proovikiviks on Saartsi hinnangul peatsed kohalike omavalitsuste valimised. Koalitsiooni lagunemist võivad Saartsi sõnul tingida kolm asjaolu.
«Esiteks: majandusseis läheb nii halvaks, et toetus koalitsioonile hakkab sulama ja mõni partneritest otsustab hukkuvalt laevalt lahkuda. Teine võimalus on, et kui Reformierakond end nii tugevalt diskrediteerib, tekib partneritel võimalus lahkuda ja näiteks IRL teeb koalitsiooni Keskerakonnaga.»
Kolmas võimalus koalitsiooni kukkumiseks tekib Saartsi majandusolukorra paranedes: «Siis tekib ka opositsiooniparteidel mingi huvi valitsuses osaleda, sest praegu pole neist ükski huvitatud seda suppi sööma.»
Tõnis Saarts kinnitab, et tavakodanikud saavad oma valitud saadikute tegevusse sekkuda meelt avaldades. «Saadikute tagasikutsumise mehhanismi on mõningates riikides kasutatud, aga antud juhul see probleemi ei lahendaks. Kodanikud peavad selgelt ütlema, et niisugused sammud meile ei meeldi, loomulikult ilma vägivallata, rahumeelselt.»
Saartsi hinnangul on meeleavaldused demokraatlikus riigis normaalne nähtus. «Kui Prantsusmaal pensionisüsteemi kallale minna, oleks inimesed kohe tänavatel,» kinnitas Saarts