Täna algab Ämari lennubaasis ühenädalane NATO staabiõppus Steadfast Juncture, mille käigus hinnatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse valmisolekut juhtida 2013. aastal liitlaste reageerimisjõude.
NATO staap valmistub Eestis alliansi reageerimisjõudude juhtimiseks
1. november 2012, 01:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutipõhisel õppusel harjutavad NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staabid väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimist ja läbiviimist. NATO staabil tuleb täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid, sealhulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ning sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.
Õppusel harjutavad staabid paiknevad lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal. Õppust kontrollib Norras paiknev NATO ühendsõjakeskus. Eestis tegutseva NATO ühendväekoondise staabis harjutab ligi 400 alliansi eri liikmesriigi ohvitseri ja allohvitseri.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO operatiivtasandi staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad Eesti kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
2013. aastal asub NATO Napoli ühendväejuhatus üheks aastaks juhtima alliansi reageerimisjõude.
NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.
Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisu valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. Selle aasta esimesel poolel panustas Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus.