Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase hinnangul tuleks ELi järgmisel eelarveperioodil suunata transpordi valdkonnas muu hulgas jätkuvalt raha ka Tallinna linna olulistesse liiklussõlmedesse liikluse sujuvamaks muutmiseks.
Parlamendi ELi asjade komisjon arutas reedel ELi eelarvevahendite suunamist Eestis perioodil 2014–2020. Rõivas rääkis pärast komisjoni istungit BNSile, et kuigi läbirääkimised järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi mahu osas on veel pooleli ja riigid omavahel debateerivad üsna intensiivselt, siis Eesti soovib juba praegu algatada arutelusid ka selle üle, kuhu riigisiseselt tuleks kõige rohkem ELi vahendeid suunata.
Läbiv eesmärk järgmise perioodi jooksul on Rõivase sõnul investeerida Eesti elatustaseme kasvu ja elukeskkonna parandamisse läbi haridus- ja transpordiinvesteeringute ning läbi Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu toetamise.
Lisaks valdkondlikule printsiibile on Rõivase sõnul oluline ka nii-öelda tehniline printsiip ehk millistele kriteeriumitele peaksid kõik ELi vahendite kasutamised vastama. «Me soovime, et ELi tugi, mis oma loomult on ühekordne investeering, tooks kaasa võimalikult pikaajalise ja püsiva kasu Eesti ühiskonnale,» rääkis ta, märkides, et ELi raha tuleb kasutada maksimaalselt efektiivselt.
Rõivas märkis, et euroraha objektijaotusest on veel vara rääkida, kuid valdkondade sees on haridusinvesteeringutest strateegiliselt oluline koolivõrk, sealhulgas ka gümnaasiumide ja põhikoolide reformi toetamine.
«Samuti on haridus- ja teadusinvesteeringute üheks selgeks fookuseks, et tööjõud ja tööjõuvajadus oleksid maksimaalselt sünkroonis,» lausus ta, märkides, et mida paremal tasemel on haridus, seda kõrgema lisandväärtuse ja palgaga saavad olla ka loodavad töökohad.
Transpordi valdkonnas nimetas Rõivas oluliseks raudteeühendust Lääne-Euroopaga, mis on tema sõnul Eesti jaoks tähtis nii reisijate kui ka kaubavedude seisukohast. «Eesti kaubavahetusest lõviosa on ELiga ja see lõunapoolne liikumine on täna liiga palju rekkade ja kaubaautode suunas kreenis.»
Oluliselt mugavam, efektiivsem ja ka liikluse seisukohast ohutum oleks kaupu lõuna ja lääne suunas vedada raudteel.
«Oluliselt mugavam, efektiivsem ja ka liikluse seisukohast ohutum oleks kaupu lõuna ja lääne suunas vedada raudteel,» lausus Rõivas. Ta lisas, et raudtee tasuvuse aspektist on kaubavedu kriitilise tähtsusega.
Transpordiühendustest soovib Eesti Rõivase sõnul tähelepanu pöörata ka tugi- ja kõrvalmaanteedele. «Teedevõrk ei koosne ju ainult Mäo ristist või Kukruse liiklussõlmest ja põhimaanteedest,» rääkis ta, lisades, et ühtlane teedevõrk parandab elukvaliteeti maapiirkondades ja väiksemate linnade ümbruses.
Rõivas märkis samas, et tema isiklikult on seda meelt, et tuleks jätkuvalt panustada ELi vahendeid ka Tallinna olulistesse liiklussõlmedesse liikluse sujuvuse suurendamiseks.
Tallinna Ülemiste liiklussõlm tehakse valdavalt ELi raha eest, aga lisaks tuleks Rõivase hinnangul rajada mitmetasandiline ristmik Tallinnas Haabersti ringile ja ka Russalka juurde. Rõivas märkis, et Russalka ristmik oleks praegu juba valmis, kui Tallinna linnavalitsus poleks mõne aasta eest loobunud ehituse kaasfinantseerimisest.
Rääkides majanduse lisandväärtuse kasvatamisest, märkis Rõivas, et siin on küsimus selles, et Eesti peaks suutma selekteerida valdkonnad, millel on kõrge ekspordi ja lisandväärtuse kasvupotentsiaal, kuhu toetust suunata.
«Seda minu hinnangul ei peaks mitte tegema niivõrd ametnikud oma kabinettides, kuivõrd see signaal nendest valdkondadest, millel on kõrge ekspordi ja lisandväärtuse kasvupotentsiaal, võiks tulla reaalmajandusest ja ettevõtetelt endilt,» ütles ta. «Sellised tulevased Eesti tähtvaldkonnad saavad selguda väga tihedas koostöös ettevõtlusega.»
Rõivas märkis, et reedel oli komisjonis ELi eelarvevahendite suunamise osas pikk ja põhjalik arutelu, kus räägiti peamiselt üldpõhimõtetest. «Arutelud kindlasti jätkuvad sõltuvalt sellest, millal ELi eelarve raamides ja sealtkaudu ka Eesti kasutada olevates summades kokkuleppele jõutakse. Sealt edasi saame juba konkreetsemalt sisustada ka oma prioriteetsed valdkonnad oma konkreetsete summade ja konkreetsete objektidega.»
ELi asjade komisjon mängib Rõivase sõnul selles küsimuses olulist rolli. «Soovime, et need teemad räägitakse läbi võimalikult laiapõhjaliselt.»
Rõivas lisas, et kindlasti on vaja rääkida ka konkreetsete ministritega, kes ELi vahendeid suunama hakkavad.
Rõivas märkis, et hoolimata sellest, et Eesti on üks edukamaid ELi rahade kasutajaid, on ettevõtjatelt ja ka põllumeestelt tulnud kriitikat eurorahaga seotud mõningate bürokraatlike aspektide osas. «Usun, et riigikogu ELi asjade komisjon peaks ka seda kriitikat kuulda võtma ja tegema kõik selleks, et järgmise perioodi kõikvõimalikud rakendusmäärused ja siseriiklikud taotlemiseeskirjad oleksid selgemad, raha- ja ajakulu minimeerivad.»
Rõivas lisas, et üldine arutelu ELi järgmise eelarveperioodi üle on eraldi teema, mis tuleb komisjonis lähiajal kõne alla.
ELis toimuvad ägedad arutelud järgmise eelarveperioodi 2014–2020 üle. Euroopa Komisjon soovib eelarvet perioodil 2014–2020 kasvatada praeguse perioodiga 2007–2013 võrreldes viis protsenti 1,03 triljoni euroni. Seitse peamist eelarve rahastajariiki ei ole aga sellega nõus, kuna neis riikides käib samal ajal kulude kärpimine.
ELi praegune eesistujariik Küpros on teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku kärpida perioodi eelarvet 50 miljardi euro võrra, mille komisjon on tagasi lükanud. Saksamaa, Prantsusmaa ja eriti Suurbritannia nõuavad ELi eelarve kärpimist 100 miljardi euro võrra või veelgi rohkem, mida komisjon ei poolda.
Eestil on Euroopa Komisjoni esitatud ELi eelarve esialgse ettepaneku kohaselt loota aastateks 2014–2020 liidu eelarvest umbes 4,5 miljardi euro suurust summat.