/nginx/o/2009/04/07/159827t1hb2b5.jpg)
Tänasel kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga kiitis Läti president Valdis Zatlers Eesti ja Läti vahelisi heanaaberlikke suhteid, ühiselt nenditi, et kokku tuleb hoida ka rasketel aegadel.
Zatlers: kokku tuleb hoida ka rasketel aegadel
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
7. aprill 2009, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip võttis täna Stenbocki majas vastu Eestis kahepäevasel riigivisiidil viibiva Läti Vabariigi presidendi Valdis Zatlersi ja teda saatva delegatsiooni, vahendas valitsuse pressiesindaja.
Töölõunal kinnitasid mõlemad pooled Balti riikide koostöö tähtsust nii regioonis kui rahvusvahelisel tasandil. Majandusolukorra kõrval oli kõne all ka NATO juubelitippkohtumine, Euroopa Parlamendi valimised ja ELi naabruspoliitika.
«Eestit ja Lätit seob sajanditepikkune ajalugu, kuid koostöö kahe riigi vahel on eriti tihe olnud just taasiseseivumise kümnendil, ometi võiksime teineteisest rohkem teada,» ütles peaminister Ansip.
«Äärmiselt oluline on omada naabreid, keda saab usaldada ja kellega jagatakse ühiseid väärtusi ning eesmärke,» rõhutas ta.
Peaminister Andrus Ansip märkis, et vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale on Eesti seadnud endale eesmärgiks ühineda euroga nii kiiresti kui võimalik.
«Loomulikult seab see väljakutseid, millest kõige suurem on eelarve defitsiidikriteeriumi täitmine,» nentis Ansip.
Samas ta rõhutas, et antud majandusolukorras peab Eesti riik oma kulusid rangelt üle vaatama eelkõige sellepärast, et säilitada maksejõulisus. NATO tippkohtumise kohta leidsid mõlemad osapooled, et see oli Balti riikide jaoks äärmiselt edukas.
«NATO kollektiivkaitse printsiibi kui organisatsiooni aluspõhimõtte rõhutamine, kinnitas veel kord, et tegemist on organisatsiooniga, mille liikmesriigid jagavad ühiseid väärtusi,» ütles Ansip.
Kõneldes ELi naabruspoliitikast märgiti, et nii Gruusia kui Ukraina toetamine pole oma aktuaalsust kaotanud.
«Nende riikide integratsiooni edukust ei saa mõõta majanduslike näitajatega,
eelkõige tuleb seal jälgida demokraatlike institutsioonide arengut,» nentis peaminister Ansip.
Ühiselt oldi seisukohal, et demokraatia jätkuv areng nendes riikides on äärmiselt oluline, et juba toimunud positiivseid muutusi ei tabaks tagasilöök.