Siseministeeriumi loal väljastatakse rahvastikuregistrist asutustele, firmadele või eraisikutele andmeid ka tasulise teenusena, näiteks saavad postifirmad tellida valitud aadresse otsepostitusteenuseks. Teenitud raha kulutab riik andmekogu ülalpidamiseks.
Näiteks viimati küsis Eesti Post rahvastikuregistrist alla 10-aastaste lastega perede aadresse, et saata neile sihtpostitusena Juku mänguasjakeskuse reklaami. Siseministeerium nõustus andmeid väljastama, andes postiasutusele selleks otstarbeks üle Eesti kokku 100 811 aadressi.
Ministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas selgitas, et rahvastikuregistri seaduse järgi võivad rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu saada täisealised isikud iseenda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate kohta. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juriidilised või füüsilised isikud saavad andmeid avaliku ülesande täitmiseks või õigustatud huvi korral. Välisriigi asutused ja isikud üldiselt sel juhul, kui see on sätestatud välislepinguga, üksikjuhtudel vastutava töötleja korraldusel.
Õigustatud huvi korral tohib rahvastikuregistrist aadressandmeid väljastada juhul, kui isik ei ole sellele kehtestanud juurdepääsupiiranguid.
Andmete väljastamisest keeldutakse juhul, kui taotleja huvi ei ole ministeeriumi hinnangul piisavalt põhjendatud või andmete väljastamine võib kahjustada isiku eraelu puutumatust.
Pungas rõhutas, et Eesti Postile anti päringuga ainult aadressid, ilma nimedeta. «Käesoleval juhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isiku poolt esitatud taotlusega, mille puhul siseministeerium hindas õigustatud huvi olemasolu,» lisas Pungas.
Pungas selgitas, et juurdepääsutaotlusi laekub siseministeeriumile keskmiselt 30 tükki kuus. «Enamik neist on taotlused andmete saamiseks avaliku ülesande täitmiseks,» lisas ta.
Otsepostitusteenuse osutamiseks soovitakse andmeid keskmiselt kord kuus. Otsepostitusteenuse osutamiseks on soovitud korraga saada keskmiselt 100 000 isiku andmeid.
Rahvastikuregistrist väljastatakse andmeid tasu eest, mille hinnad on sätestatud regionaalministri määrusega «Rahvastikuregistrist andmete väljastamise hindade kinnitamine». Ühe päringu hind 0,18 eurot, abonenttasu on 18,21 eurot kuus. Kui soovitakse valimit andmetest, sõltub teenuse hind tingimuste arvust ja valimi suurusest. Massiivsema ning sagedasemate päringute esitajatele kehtivad sooduskoefitsiendid.
Näiteks Eesti Post pidi ligi 101 000 aadressi saamise eest maksma 84,53 eurot.
Aastas kokku teenitakse andmete väljastamise eest umbes 70 000 eurot, mis sisaldab nii andmeid kui ka tasu päringute kirjutamise eest, täpsustas Enel Pungas. Selle tasu saab endale rahvastikuregistri volitatud töötleja AS Andmevara, kes kasutab seda rahvastikuregistri pidamise rahastamiseks.
Masspostitust vähem
Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder ütles, et üha rohkem reklaame postitataksegi konkreetsele sihtgrupile. «Umbes 70 protsenti klientidest soovivad otsepostitust mingile konkreetsele sihtgrupile, mitte enam masspostitust kõigile,» rääkis ta.
Kui Juku mänguasjakeskus soovib mänguasja tootevaliku reklaame pista üle Eesti eri maakondades-linnades nendesse postkastidesse, kus peredes on väikesed lapsed, siis näiteks kaubanduskeskused soovivad, et reklaamid saaksid kõik neist kolme kilomeetri raadiuses elavad inimesed.
See, et konkreetseid aadresse küsitakse rahvastikuregistrist, pole Suderi kinnitusel kuigi sage, sest enamasti on klientidel juba endil teada, kellele nad reklaame soovivad saata.
Siseministeerium alati siiski alati ja kõigile rahvastikuregistri andmeid kätte ei anna. Andmete väljastamisest keeldutakse juhul, kui taotleja huvi ei ole ministeeriumi hinnangul piisavalt põhjendatud, andmete väljastamine võib kahjustada isiku eraelu puutumatust või nimetatud andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirang.
Täielikult või osaliselt keeldutakse andmete andmisest keskmiselt 1-2 korda kuus. «Peamiseks põhjuseks on see, et soovitakse juurdepääsu kõigile rahvastikuregistris olevatele andmetele, kuid tegelikult on vaja ainult isikukoodi, eesnime, perenime ja aadressi,» selgitas Pungas. «Andmete edastamisest keeldume ka siis, kui on vähimgi tõenäosus, et andmete väljastamine võib kahjustada selle isiku eraelu puutumatust. Näiteks kasutades rahvastikuregistri andmeid, võivad isiku poole pöörduda (kirja teel, füüsiliselt kohale minnes) soovimatud isikud. Sellisel juhul oleme läinud seda teed, et teavitame isikut, et teda otsitakse.»