Välisministeerium esitas suvel algatuse, et peale Eesti kodakondsuse sündides veel mõne riigi kodakondsuse omandanud inimestele võiks lubada ametlikku topeltkodakondsust. Siseministeerium on esialgu nõus üksnes seaduse väikese pehmendamisega.
Topeltkodakondsuse lubamine ujub vastuvoolu
15. detsember 2012, 00:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet osutas tänavu suvel Postimehes, et põhiseaduse järgi ei ole nagunii mingit võimalust sünnijärgselt Eesti kodanikult tema kodakondsust ära võtta ning tegelikus elus on sellistel inimestel sageli mitme riigi pass. Lisaks oleks tema sõnul Eesti huvides, et mujal maailmas elavad Eesti juurtega inimesed kasvõi passi abil tunneksid jätkuvat sidet Eestiga.
Jutt oleks rangelt üksnes sünnijärgsetest topeltkodakondsusega inimestest. Naturaliseerunud kodanikel tuleks ikkagi teine pass ära anda.
Kehtiva kodakondsusseaduse paragrahv 3 ütleb, et need isikud, kes lisaks Eesti kodakondsusele on sünniga saanud veel mõne muu riigi kodakondsuse, peavad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul tegema oma valiku ja loobuma kas Eesti või muu riigi kodakondsusest.
Siseministeerium oleks valmis sellest kolme aasta jooksul tehtava valiku nõudest seaduses loobuma, ent topeltkodakondsuse keeld jääks ikkagi kehtima.
Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles Postimehele, et nii olulist otsust, kas lubada topelt- või mitmikkodakondsust või säilitada praegu kehtiv keeld, ei tohiks teha kiirustades.
«Topeltkodakondsuse võimaldamise otsus on väga kaalukas ja kompleksne,» märkis ta. «Siin ei saa rutata ühe isikute grupi puhul, vaid tuleb analüüsida ka seda, mida otsus tähendaks naturaliseerunud kodanike seisukohalt, millised on siin põhiseadusest tulenevad piirangud jne.»
Annuse sõnul ei ole siin tegemist mingil juhul üksnes tehnilise küsimusega ning topeltkodakondsuse teema tuleks arutada läbi laiapõhjaliselt ning ka poliitilisel tasandil.
Kehtiv koalitsioonilepe lubab kodakondsuspoliitika aluseid mitte muuta.
Kolme aastaga valiku tegemise nõude on siseministeerium valmis kaotama, sest see küsimus on nende hinnangul pigem tehniline.