Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul oli tänavu väga palju olulisi ja märgilise tähtsusega sündmusi, mille järelmõjude tõehetk saabub järgmise aasta valimistel.
Hindrek Riikoja: tõehetk saabub järgmisel aastal
27. detsember 2012, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühiskonda mõjutas ehk kõige enam see, mis toimus Reformierakonna ümber, aga mida võib laiendada tegelikult kõigi erakondade rahastamisprobleemideks, mis nende näitel lihtsalt teravalt esile tõusis ja mis näitas ühe erakonna käitumist ja potentsiaalsete valijate hinnangut sellele.»
«Kindlasti on poliitmaastikul märgilise tähtsusega Keskerakonna pereheitmine. Kui Reformierakonnast lahkujaid on vähe olnud, siis Keskerakonnast lahkusid nimekad inimesed, erakonna hierarhias olulistelt kohtadelt,» lausus Riikoja.
Oluliseks pidas ta ka Mart Laari taandumist. Seda, mismoodi see erakonda mõjutab, on tema sõnul täna raske öelda, sest on valimiste vaheline periood. «Eks [Urmas] Reinsalu nägu erakonna juhina tuleb valimiste aastal kõige eredamalt välja,» sõnas ta. «Muidugi võiks arvata, et IRL-is on veel alles kaks leeri – Res Publica ja vana Isamaaliidu leer, ja kui Isamaaliidu leer on kui mitte aatemehed, siis selge poliitilise agendaga, siis Res Publica on olnud selgelt alati turunduslike sidemetega, OÜ või AS. Võib-olla pääseb nüüd erakonnas rohkem maksma selline pragmaatiline poliitika, kus eesmärk pühitseb abinõu ja eesmärk on olla võimul, aga eks aeg näitab. Mõned ütlevad, et Laar oli ka ammu juba selle seltskonna teenistuses,» arutles Riikoja, lisades, et selgemalt saab sellele vastuse järgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel.
«Eks järgmisel aasta saabub tõehetk, mida need skandaalid on toonud erakondadele,» sõnas ta.
Positiivselt poolelt väga oluliseks pidas ta tänavust rahvaloendust ja selle tulemusi. «Üks asi on see, et loendus viidi väga korralikult läbi. See pole nii hetkega tajutav, aga kindlasti oli positiivne, et kui kardeti väga olulist rahvaarvu kukkumist, eriti väljarännet, siis erinevalt Lätist ja Leedust Eestis seda tulemust ei tulnud. Nii või naa on suur osa väljarändajatest Eestiga tihedalt seotud ehk tööl käiakse Soomes, aga raha kulutakse tinglikult öeldes ja elatakse ikkagi Eestis,» rääkis Riikoja.
Tänavused streigid, eriti sügisene arstide oma, näitasid Riikoja sõnul üle aastate ametiühingute jõudu. «Arstide streigis võitsid kindlalt ametiühingud. Samuti kevadine õpetajate streik, samuti transporditöötajate hoiatusstreigid, mille õiguspärasust täna veel kohtud hindavad, aga sel aastal sai nendega ametiühingute ühtsus kinnitust.»
Lisaks tõi ta märgilise tähtsusega sündmustena esile Dresseni tabamist, Estonian Airi langust, Ida-Virumaa kiirusmõõtjate skandaali, elektrituru avanemise eelset võitlus, päästekomandode sulgemist.
Lennusadama avamist nimetas ta aga lihtsalt suurepäraseks tulemuseks.