Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikokku eelnõu, mis kaotab kohalikele omavalitsustele senised ühinemispiirangud ja lubab Mandri-Eestis omavahel ühineda kõigil omavalitsustel, kel on ühine piir.
Valitsus kiitis KOVide lihtsama liitumise heaks, aga Kiisler imet ei looda
3. jaanuar 2013, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisler ütles valitsuse pressikonverentsil, et seni kehtisid omavalitsustele ühinemisel riigi määratud ühinemispiirkonnad ehk teisisõnu valitsus ütles, kes peaksid omavahel liitumisläbirääkimisi pidama.
«Täna on olukord teine, linnad ja vallad peavad hoopis teiste partneritega läbirääkimisi. Piirkonnad kaovad üldse ära, tingimus on see, et omavalitsustel peab ühine piir olema. Saartel olevad omavalitsused saavad ka ühineda ilma piirita, aga nad peavad tegutsema ühise haldusüksusena,» ütles Kiisler.
Päris omapäi ühineda siiski ei saa, sest haldusterritoriaalsete muudatuste tegemisel on lõppotsustajaks valitsus ja sel puhul analüüsitakse, kas ühinemisel on positiivne mõju omavalitsuse territooriumi elanikele ja neile pakutavatele teenustele.
2013. aasta sügisel toimuvate valimiste tõttu on omavalitsusjuhtide hulgas rohkem ühinemisinitsiatiivi.
Riik täidab ühinejate kukruid
Teine oluline muudatus eelnõus on see, et kui seni maksis riik ühinenud omavalitsustele iga elaniku pealt 40 eurot toetust vaid esimesel ühinemisel, siis eelnõu seaduseks saamisel makstakse toetust igal ühinemisringil ja mõlemale osapoolele.Seni piiras seadus riigi toetust omavalitsuste transpordile seeläbi, et transporti doteeriti vaid siis, kui see toimis mitme omavalitsuse territooriumil. Selle tagajärjel kartsid potentsiaalsed liitujad jääda riigi rahast ilma. «Aga ka selles osas on muudatused sisse viidud - ka pärast ühinemist käsitletakse sellist liini n-ö maakondliku liinina,» ütles Kiisler.
Imet ei looda
Minister Kiisler kinnitas, et märkab viimasel ajal omavalitsusjuhtidelt rohkem ühinemisinitsiatiivi.
«Selgelt on näha, et oktoobris on valimised ja kohapealsed liidrid mõtlevad, et kuidas edasi. Kui palju neis jõuab tegelikkuses ühinemiseni, on vara öelda. Kõige suurem ühinemine võiks olla Viljandi ümber, kus neli omavalitsust - Viiratsi, Pärsti, Saarepeedi ja Paistu - ühinevad suureks Viljandi vallaks ja seda tänu uuele eelnõule. Praeguse korraga järgi nad ühineda ei saakski.»
Haldusreformi iseeneslikku toimumist Kiisler Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõust ei looda. «Ma ei julge öelda, mitme võrra see omavalitsuste arv väheneb, aga ma muidugi väga optimistlik selle täisvabatahtliku ühinemise tulemuste osas ei ole.»