/nginx/o/2009/01/27/123644t1h0242.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi ettepaneku kohaselt võiks kaotada õpetajate atesteerimisnõuded ning usaldada enam õpetajate taset ja nende eneseharimist.
Kreitzberg kaotaks õpetajate atesteerimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisel atesteerimise sätete kaotamise ettepaneku teinud Kreitzberg leidis, et riik peaks ilma täiendava kontrollmehhanismita enam usaldama õpetajaid ja nende soovi oma kõrget taset hoida.
«Olen selle ettepaneku teinud Soome näitel, kus on kehtestatud õpetajatele algselt tööle võttes väga kõrged nõuded - seal nõutakse suisa magistrikraadi. Filosoofia on selline, et koolis peavadki olema ainult väga head õpetajad, sest muidu tekib küsimus, et miks üht last õpetab metoodik ja teist nooremõpetaja,» lausus Kreitzberg. «Seega peaks olema põhirõhk õpetajate ettevalmistusel, mitte hilisemal kontrollimisel.»
Kreitzberg on saanud tagasisidet, et praegu kehtivad õpetajate atesteerimissüsteemid ei võimalda näiteks väiksemas koolis vanemõpetaja nõudeid täita, pedagoog-metoodiku tase viib aga juba liiga kaugele õpetamisest.
«Minu ettepaneku järgi makstaks õpetajatele staažitasu, see tähendab, et 5, 10 ja 15 aasta töötamise järel õpetaja palk tõuseb, rohkem enam mitte,» rääkis ta.
«Pigem peaksime panustama kunagise õpetajate täiendamissüsteemi taastamisele. Et õpetataks kõigile ühtlaselt didaktikat, kasvatusteadust.»
Kokkuvõttes on Kreitzbergi hinnangul väga raske hinnata, milline on hea õpetaja, sest ühele meeldib üks, teisele teine - seetõttu ei pea ta ka praeguseid atesteerimisnõudeid õigeks. «Õpetajale peab jääma võimalus langetada unikaalseid otsuseid.»
Millise tõenäosusega tema ettepanek riigikogus menetluses olevas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses läbi läheb, ei osanud Kreitzberg hinnata. Ta teadis, et mõttel on hulk pooldajaid, ent ka vastaseid.
Vastavalt praegusele seadusele on õpetajate atesteerimise eesmärk toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt õpetaja enese- ja välishindamise kaudu tema töö vastavust esitatud nõuetele. Atesteerimisel saab õpetaja kas noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu.