Nord Streami esindajad kohtusid eile Tallinnas Eesti kaluritega, et arutada Läänemerre kavandatava gaasijuhtme mõju kalandusele ja võimalikke püügipiiranguid ehituse ajal.
Nord Stream püüab kohalike kaluritega kokkuleppele jõuda
29. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Stream otsis kaluritega kontakti, et selgitada neile ehitusega kaasnevaid piiranguid ning sõlmida võimalusel kahepoolsed kokkulepped. Kalurite poolt jäi osavõtt aga kesiseks – kohale tuli neid vaid kaks.
Harju kalandusühingu projektijuhi Andres Jagori hinnangul on kalameeste enda huvides Nord Streamiga kohtuda, et toimuvast aimu saada ning rääkida asjad selgeks võimalike piirangute osas.
Otsesed piirangud kalapüügile tulevad aga üksnes torujuhtme paigaldamise ajal. Paigaldav alus liigub ligi kolm kilomeetrit päevas ning enne ja pärast on trassil kalapüük lubatud nagu tavaliselt.
Küll aga pakkus Taani lähedal Põhjameres sealsete torujuhtmete juures kalapüüki koordineeriva ettevõtte Foga esindaja Agner Svendsen kalurite elu lihtsustamiseks välja uue traalimise varustuse.
See peaks uute traallaudade abil torujuhtmesse takerdudes paremini vastu pidama ning sealt hõlpsamalt üle libisema. Samuti võtavad laevad nendega vähem kütust ja püük paraneb.
Kalurid on konservatiivsed
Nii võimsaid laevu, mis torule kahju teeks, pole. Enne läheb laev põhja või tuleb traal küljest ära.
Riikides käivad uute traallaudade testimised. «Kui Eesti kalurid huvi üles ei näita, siis seda testimist siia ei tule,» lausus Jagor, kelle hinnangul on kalurid suhteliselt konservatiivsed ja vanas kinni.
Kui palju siinseid kalureid kavandatava gaasijuhtme vahetus läheduses kalastab, Nord Stream ei tea. Pärast seda kui Eesti keelas 2008. aastal oma vetes torujuhtme tarvis mereuuringud, pole nad ametiasutustega, kel need andmed teada, ühenduses olnud.
Jagori hinnangul on tegemist kuni 50 firmaga. Nende väljaselgitamiseks määratakse lähiajal kindlaks trassile jäävad mereruudud ning jagatakse välja ankeedid. Kõigiga tuleb ükshaaval ühendust võtta. «Minu ettepanek oli, et Nord Stream võtab nendega ise ühendust, kirjutab selgitava kirja ja saadab kaardi, kus kalapüüki peetakse trassist puudutatuks,» lisas Jagor.
Nii saab sõlmida kahepoolsed kokkulepped ja kalureid ehituse käigust vahetult teavitada.
Kõne alla võib tulla ka mingil kujul kompenseerimine, kuid seda ainult neile, kelle kalastuspiirkond jääb otseselt Nord Streami trassile.
Kinnitavad ohutust
«Tahame suhtuda kõigisse kaluritesse ühtemoodi, olgu nad poolakad, rootslased või eestlased,» lausus Nord Streami esindaja Tapio Pekkola, rõhutades, et kalurid olid merel enne kui Nord Stream.
Ka pidavat Nord Streami hinnangul kalade ja setetega juhtme tulekul kõik hästi olema. Torujuhtme paigaldamise küsimustega tegeleva Rambolli projektijuhi Otso Lintineni hinnangul kaladele ohtu pole.
«Müra tõttu ilmselt kalad ehituse ajal küll lahkuvad ja mõned üksikud võivad hukkuda, ent populatsioonidele see mitte mingisugust ohtu ei kujuta,» lausus Lintinen. «Setted paiskuvad kuni kümne meetri kõrgusele ja püsivad kuni paar päeva.»
Setetest räägitakse täpsemalt tänasel Nord Streami Espoo keskkonnamõjude hinnangu avalikul arutelul keskkonnaministeeriumis.
Uus kohtumine kaluritega toimub praeguste plaanide järgi mai lõpus.
Nord Stream
• Läänemerre rajatava gaasitoru pikkus on 1220 km, läbimõõt 1,153 m.
• Ehituse maksumus on hinnanguliselt 7,4 miljardid eurot (üle 115 miljardi krooni).
• Ehituseks peavad load olema väljastatud selle aasta lõpuks, ehituse algus on kavandatud tuleva aasta septembrisse.
• Täna kell 15 toimub keskkonnaministeeriumis avalik arutelu Nord Streami Espoo keskkonnamõjude hinnangu üle.