Peaminister Andrus Ansipi sõnul kuulub pühapäeval 95. sünnipäeva tähistav Eesti riik maailma edukaimate riikide hulka hoolimata sellest, et suur osa ühiskonnast näeb Eesti praegust olukorda mustades toonides.
Ansip: Eesti kuulub maailma edukaimate riikide hulka
23. veebruar 2013, 21:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles laupäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et objektiivne tegelikkus ja subjektiivne taju on harva olnud üks-üheses vastavuses, kuid harva on nad teineteisest sel määral lahku läinud, nagu viimastel aastatel.
«On objektiivseid parameetreid, mille alusel rahvusvahelised organisatsioonid võrdlevad riike. Ma ei tahaks seesugusesse statistikasse ülearu laskuda – te teate mu armastust statistiliste näitajate vastu niigi. Täna, riigi sünnipäeva eel, on mõtet üle korrata ainult kõige tähtsam. Eestil on rahvusvahelist autoriteeti rohkem kui kunagi varem. See on saavutus, mille üle meie rahvas võib olla uhke,» lausus peaminister.
Ansipi sõnul on selle saavutuse taganud Eesti inimeste töö ja visadus.
«Oleme kriisist kosunud kiiremini, kui oskasime loota – Eesti majanduskasv on viimastel aastatel olnud Euroopa üks kiiremaid. Meie riiki on järjestikuste valitsuste ajal juhitud vastutustundlikult. Me ei ole elanud tuleviku arvel, me ei ole kogunud riigile hukatuslikke laene, headel aegadel oleme säästnud, mis on võimaldanud elada üle raskemad ajad. Ajal, mil paljud riigid peavad maksma hiigellaenude hiigelintresse, saame meie maksta arstide, õpetajate, politseinike ja teiste riigiteenistujate palkasid, tõsta pensione ning vältida ülemäära kõrgeid makse,» rääkis Ansip.
Peaministri sõnul on Eesti rahvas valitsuste terve mõistuse poliitikat toetanud, mis võib ahastavaid ajaleheartikleid lugedes tunduda ootamatu. Ansip möönis, et valitsuse usaldusväärsus on langenud, kuid siiski mahub Eesti valitsus tema sõnul Euroopa Liidus esimese kolmandiku sisse. Ta tõdes, et oma valitsust usaldatakse enam vaid kaheksas vanas ja rikkas Euroopa riigis. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes usaldatakse Ansipi sõnul ka riigi institutsioone ja erakondi keskmisest enam.
«Aga ma kuulen juba ette, kuidas igasugused maailma või Euroopa kontekstis Eestit väärtustavad võrdlused leiavad halvakspanu, sest väga paljud ei tunne ennast hästi. Tõepoolest, Eesti inimeste palk jääb soovitule alla. Kasvuvõimalused on ahtad, sest ilusatest protsentidest hoolimata ei ole Eesti sisemajanduse kogutoodangu maht veel jõudnud kriisieelsele, 2007. aasta tasemele. Vaesus aga sünnitab meeleheidet ja süvendab arusaama, et võimul olijad on ebaõiglased ning et kõrgi valitsuse jaoks eksisteerib ainult üks mõõde: raha, mitte inimene,» märkis ta.
Ansip kinnitas, et isegi rahandusminister, kelle kohuseks on riigi rahakotti valvata, on sunnitud igat rahalist otsust kaaludes hindama selle mõju inimestele. Valitsusjuhi sõnul on raha kõigest vahend, ei midagi enamat ning valitsusel ei ole oma raha vaid maksumaksjate raha, millega valitsus katab riiklikke kulutusi.
«Eestis ei koguta rahva käest liiga palju ega ka liiga vähe raha – oleme Euroopas keskmikud. See on loomulik, et maksude üle vaieldakse. Ükski maksusüsteem ei ole ideaalne. Oleme diskussiooniks valmis. Aga väitlus kujuneb tulemuslikuks ainult siis, kui loobutakse primitiivpopulistlikest konstruktsioonidest. Olgu sellise populismi näiteks väide, et Eestist Soome tööle siirdumisega kinnitavad inimesed oma poolehoidu astmelisele tulumaksule. Me ju teame väga hästi, et milline ka ei oleks Soome maksusüsteem, seni, kuni Eesti inimene saab Soomes oluliselt rohkem raha kätte kui kodus, seni on väga raske seista vastu meretagustele ahvatlustele. Ning mida rohkem me inimese palgast Eestis maksudena ära võtame, seda rohkem on tal põhjust Soome tööle minna,» rääkis valitsusjuht.
Peaminister meenutas, et rahvaloenduse andmetel käib ligi 25 000 Eestis elavat inimest välismaal tööl. Ta avaldas veendumust, et paljud neist leiavad ühel päeval tasuva töö ka kodumaal, et pere saaks taas koos olla.
«Välismaale siirdumisel on mitmeid tahke. Tunnen rõõmu noorte üle, kelle ees on maailm lahti, kes saavad ennast arendada ka mujal. Kindlasti ei pea välismaal õppimine või töötamine tähendama hüvastijättu kodumaaga,» nentis ta.
Ansipi sõnul tasub meenutada, et avatus ja tööjõu vaba liikumine on olnud Eesti riigi aus eesmärk. Värske uuringu järgi on Euroopa töötajatest koguni 72 protsenti nõus töötama mõnes välisriigis. Valitsusjuht tõdes, et mida iganes ka ei räägitaks töökeskkonnast, edutamise võimalustest või ameti prestiižist, mõjutab tööjõu liikumist konkurentsitult kõige enam palk.
«Ilmselt jääb see igas vabas ühiskonnas paratamatuseks, et ühtedel on rohkem ja teistel vähem raha. Eestis on levitatud arvamust, et ebavõrdsus on Eestile mingi eriomane, eriti sügav probleem. Ei ole. OECD viimases, eelmisel nädalal ilmunud raportis tõdetakse, et tulude ebavõrdsus on Eestis pidevalt vähenenud, jõudes nüüd OECD riikide keskmisele tasemele. Sel aastatuhandel on Eestis rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulekute erinevus vähenenud rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis,» märkis Ansip.