Rahvaliit: mida peate oma eelkäijate suurimaks saavutuseks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Liivat
Anto Liivat Foto: Rahvaliit

Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida peate oma eelkäijate (praegu Eestist valitud europarlamendi saadikute või oma erakonnast valitud saadikute) suurimaks saavutuseks senise europarlamendi koosseisu ajal ja miks? Vastab Rahvaliidu esinumber.


Anto Liivat:

Suurimaks saavutuseks Eesti kuue saadiku puhul saab pidada rahuldavat osalust parlamendi igapäeva töös. Lisaks püüdlust üksikute väikeste uudistega pildis olla. Samas peaksid europarlamendi saadikud olema oma kodumaal nii ELi kui ka välispoliitika teemadel arvamusliidrid. Kahjuks enamikest selle koosseisu saadikutest arvamusliidreid ei kujunenud. Siiski tuleb tunnustada Tunne Kelamit, kes on tulnud oma töö ja selle kajastamisega kõige paremini toime.

Siinkohal tuleb arvestada, et kui 2004. aasta valimiste põhiküsimus oli, kuidas Eesti Euroopasse saaks, siis tänastel valimistel küsime, milline on Eesti koht Euroopas.

Europarlamendi saadik ei suuda üksinda suuri otsuseid mõjutada, kuid fraktsiooni liikmena on tal võimalus anda pidevat ülevaadet fraktsiooni tegevustest, kaasata kodanikeühendusi ning anda ülevaade, kuidas üks või teine otsus mõjutab Eesti rahva heaolu.

Tuleb tunnistada, et avalikkusele ei ole ELi teemad piisavat huvi pakkunud. Kuid viimane on tingitud puudulikust teavitustööst, mille tagajärjel euroteemad on jäänud inimestele kaugeks ning tekitanud arusaama, et Euroopa Liidus toimuv ei mõjuta meie igapäeva elu.

Avalikkusele pole ülevaadet saadikute tööst andnud ei saadikud ega nende erakonnad. Samal ajal on igale saadikule eraldatud vahendid abiliste palkamiseks, kes peaksid andma pidevalt informatsiooni europarlamendis toimuvast ning selle mõjust Eestile. Euroopa Kolledži ja Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud debatil Tartu Ülikooli aulas tunnistati, et Eestis saadikud eriti tihti kokku ei saagi. Viie aasta jooksul on Eestis kohtutud vaid kahel korral. Seega jõuavad rahvani heal juhul tähtsamad otsused pressi vahendusel ning rahva kaasamist otsustusprotsessidesse pole piisavalt toimunud.

Raske on rääkida saavutustest, kui puudub teave nende tegevusest ning seda enam tundub sõna otseses mõttes kodanikele ära tegemine, kui enne valimisi püütakse rahvale näidata tegijatena saadikuid, kes viie aasta jooksul unustuste hõlma jäänud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles