Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kas ELi ühine eesmärk langetada aastaks 2020 oma CO2 emissiooni 20 protsenti võrreldes 1990. aastate tasemega on õige eesmärk ja mida selle edendamiseks veel teha tuleks? Vastab üksikkandidaat Martin Helme.
Kliima soojenemine on kujunenud hüsteeriaga piirnevaks dogmaks, mis on muudetud tohutuks poliitiliseks malakaks. Mäletatavasti seati ka Kyotos igasugu üllaid eesmärke ja tümitati lepinguga mitte ühinenud riike poliitiliselt, samas kui pea ükski liitunud riik ei täitnud
ligilähedaseltki oma Kyoto lepinguga võetud kohustusi. Taolised eesmärgid on praegusel hetkel esiteks deklaratiivsed, teiseks toovad koheselt kaasa energia hinna hüppe, mis ei saa olla hea ei Eesti ega terve Euroopa
majandusele. Loomulikult tuleb hoolitseda puhta elukeskkonna eest ja tagada jätkusuutlikkus, aga see saab toimuda eelkõige uute tehniliste lahenduste kaudu ehk innovatsiooni abil, mitte tarbijaid trahvides. Jätkusuutlikkust
ei ohusta mitte ainult saastatud loodus, vaid ka ülikalliks aetud energia tõttu kokku varisenud majandus.