«Valitsus tahab vaid raha kokku hoida ega hooli kõige nõrgematest, erivajadusega lastest,» ütles endine haridusminister Mailis Reps ajalehele Pealinn põhikooli- ja gümnaasiumiseadust kommenteerides.
Mailis Reps: koolireform tuleb kõige nõrgemate arvelt
25. märts 2013, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskfraktsioon tegi riigikogu menetluses olevale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule 83 muudatusettepanekut, mis keskenduvad erivajadusega lastele, põhikooli ja gümnaasiumide lahutamise plaanile ning õpetajate töö ümberkorraldamisele.
«Nõuame, et riik ei taganeks kohustustest erivajadustega laste hariduse rahastamise ees,» põhjendas riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps. «Riik peab võtma vastutuse kõige nõrgemate õpilaste ees ja selleks teeme ettepaneku riiklikult rahastada koolide tugistruktuure. Kohtumisel haridusministeeriumi esindajatega joonistus tänasest olukorrast masendav pilt – erivajadustega lapsi on meil liiga palju ning see on haridussüsteemile väga kallis!»
Ta meenutas, et riigikogu eelmise koosseisuga põhikooli- ja gümnaasiumiseadust menetledes jõuti valitsuse ja omavalitsustega kokkuleppe, et riiklikku haridusraha rakendatakse kõikidele seaduses sätestatud pedagoogidele ja erialaspetsialistidele – logopeedidele, psühholoogidele, eripedagoogidele, kelle palga alammäära peab tagama riik.
«Lõpuks ometi mõisteti, et ka erivajadus on suur võimalus meile kõigile,» toonitas Reps. «Iga erinev laps ei ole probleem koolile, vaid kõigi osapoolte ühistöö tulemusena võimalus luua igale lapsele tema võimete kohaselt tulevik. Võimalikult iseseisev ning tulemuslik tulevik. Täna aga on tugispetsialiste võimalik kasutada ainult kolmandikul koolidest. Seni oli meie ühine eesmärk suurendada laste ja noorte võimalusi, mitte neid vähendada. Uue eelnõuga lükatakse aga erivajadusega lapsed jälle ääremaale. Seadusemuudatused viivad meid ajas 20 aastat tagasi, kui ühtset süsteemi ei olnud, ning iga lapse tulevik sõltub tema vanematest ja juhusest, kuhu piirkonda ta sünnib.»
Reps tunnistab, et talle jääbki arusaamatuks, mis üldse on uue eelnõu eesmärk, miks aasta pärast eelmise eelnõu seaduseks saamist on uut seadust vaja. «Uus eelnõu muudab õpetajate olukorra halvemaks, nende palgakindlus, tööaja kindlus ning isegi atestatsiooni astmete kindlus kaob. Tööajaks saab vaid 35 tundi ja ongi kõik,» rääkis Reps. «Väidetavalt läheb säästetud raha õpetajate palkade tõstmiseks. Sellist palgatõusu on õpetajad tänavu juba näinud, see on suur mull, mis palgalehele ei jõua.»
Repsi hinnangul on valitsuse sõnum lihtne – tõstke koolis õpetajatel mõne euro võrra palka, kuid laske lahti logopeed, koolipsühholoog, eripedagoog, abiõpetaja, sotsiaalpedagoog. «Kui sellise eelnõu vastuvõtmise peale õpetajad uuesti tänavale ei tule, siis otsivad paljud neist endale teise töö!»