Afganistanist lahkuvate NATO väeüksuste relvastus pakub huvi Kesk-Aasia riikidele, eelkõige Usbekistanile.
Usbekistan tahab NATO-lt kasutatud relvastust
26. märts 2013, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks maailma karmimaid diktatuure üritab saada lääneriikidelt lisaks rahale militaarvarustust, kui allianss hakkab väekontingenti ja relvastust Afganistanist ära viima, kirjutab tänane Helsingin Sanomat.
NATO juhitav ISAFi missioon Afganistanis peaks lõppema 2014. aastal.
Läbi Usbekistani Termezi linna kulgev põhjapoolne hooldustee on muutunud oluliseks, kuna see on olnud usaldusväärsem kui läbi Pakistani kulgev lõunapoolne hooldustee. Pakistan on kõnealuse tee pannud juba kaks korda kinni.
Usbekistani juhtkonnale on see teada. Välisminister Abdulaziz Komilov viibis eelmisel nädalal Washingtonis, kus pidas kolleegi John Kerryga nõu ülearuse relvastuse teemadel, mida USA võiks anda või müüa Usbekistanile tänuks läbisõiduõiguse eest.
Afganistanis on 110 000 välismaist sõdurit. Pärast missiooni lõppemist jääb riiki oletatavasti mõni tuhat välissõdurit. Afganistan soovib, et NATO juhitud väekontingent jätaks maha võimalikult palju varustust, kuid siiski plaanitakse kaasa vedada 120 000 konteinerit varustust ja 70 000 sõidukit. Neist osade transpordikulud on väärtusest suuremad.
Usbekistan on palunud sõidukeid, helikoptereid, miiniotsijaid ja öönägemisseadeid, kuid The New York Timesi andmetel on nõudmiste tase vaikselt tõusnud. Saksa Der Spiegel kirjutab, et usbekid tahaks saada ka relvi ja lennukeid.
Põhjapoolsed hooldusteed kulgevad ka läbi teiste riikide, mistõttu on ülearusest relvastusest huvitatud ka Tadžikistan.
Lääneriigid vältisid kaua sõjalist koostööd Usbekistaniga, kuna inimõiguste olukord on seal armetu. Pärast 2005. aasta mais Andijanis aset leidnud veresauna kehtestati Usbekistanile relvade ekspordikeeld.
Hiljem on suhtumine muutunud, kuid inimõiguste valdkonnas pole silmnähtavaid muutusi aset leidnud.
Praeguse seisuga on vaid Suurbritannia teatanud, et annab pärast Afganistanist lahkumist oma militaarsõidukid usbekkidele.
Soomel on Afganistanis kümmekond sõidukit, millest enamik on soomustatud, rääkis kriisihaldusüksuste eest vastutava Pori brigaadi pressiesindaja Markku Malila Helsingin Sanomatele. Varustust on «mõni konteineritäis».
Selle hulka vähendatakse tänavu kolmandiku võrra, kuid mis saab edasi, pole otsustatud. Soomest osaleb ISAFi missioonil 141 sõdurit.
Asjatundjad ei usu, et Usbekistan NATOlt relvi saab. «Kodanike õigusi võib rikkuda ka esemetega, millega tappa ei saa,» rääkis International Crisis Groupi Kesk-Aasia juht Deirdre Tynan.
«Usbekistani juhtkond on loomult autoritaarne ja kasutab regulaarselt jõudu, et kodanikke segada ja nende üle valitseda. USA ja NATO ei suuda kontrollida Usbekistanile antud varustuse lõplikku kasutust,» lisas Tynan
Lisaks on Nõukogude Liidu endiste liiduvabariikide vahel piiritülisid, mille paisumist relvastatud kokkupõrgeteks on juba ammu kardetud.
Ebakindlust suurendab tõsiasi, et Usbekistani juba 1989. aastast juhtival 75-aastasel Islom Karimovil pole selget mantlipärijat. Kardetakse, et tema lahkumisele võib järgneda verine võimuvõitlus.
Võimalus, et NATO annab kasutatud varustuse Usbekistanile, muudab Venemaa närviliseks, kuna suurriik peab Kesk-Aasiat oma huvipiirkonnaks. Venemaa ongi suurendanud abi Kõrgõzstanile ja Tadžikistanile pärast seda, kui Usbekistan lahkus mullu suvel Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist (CSTO).
Usbekistan on huvi NATO relvastuse ja militaarsõidukite vastu põhjendanud suureneva islamiohuga. Inimõiguslaste väitel on ohtu liialdatud, kui ekspertide kinnitusel on see siiski olemas.
Islamistide äärmuslikuks muutumise taga Usbekistanis on valitsuse karmid võtted.