Välisminister Urmas Paeti sõnul Eesti-Vene piirileppe konsultatsioonid jätkuvad, et koostada selline tekst, mis oleks mõlemale poolele allakirjutamiseks vastuvõetav.
Uut kokkusaamist oodates
30. märts 2013, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kokkulepet praeguseks saavutatud ei ole,» ütles Paet neljapäeval. Eesti-Vene konsultatsioonide järgmise, kolmanda vooru kohta on teada vaid see, et see leiab aset Moskvas. Uue kokkusaamise aega välisminister ei öelnud, tema sõnul ei ole see veel kindlaks määratud.
Nii Eesti kui ka Vene pool on mullu detsembris alanud piirileppe läbirääkimistest avalikkuses kõneldes hoidnud suhteliselt madalat profiili, saades aru, et üsna lihtne oleks ükskõik kumma poole avalikkuses tekitada kõnelustele niisugust vastuseisu, mis teeks jätkamise väga keeruliseks.
Seni on toimunud kaks konsultatsioonide vooru: mullu 31. oktoobril Moskvas ja 18. detsembril Tallinnas. Tänavu ametlikult kokku saadud ei ole.
Sisuks üksnes piir
Eesti poolt esindavad kõneluste delegatsioonis välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ning Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik.
Venemaa delegatsiooni juhib asevälisminister Vladimir Titov. Viimaselt pärineb ka üks väheseid avalikke kommentaare kõneluste seisu kohta Vene poolelt.
Tänavu 27. veebruaril RIA Novostile antud intervjuus lausus Titov: «Sellepärast, et Eesti parlament politiseeris 2005. aastal ettevalmistatud dokumentide ratifitseerimise, oli Vene pool sunnitud oma allkirja lepingutelt tagasi võtma. Alles eelmise aasta lõpul jõuti kokkuleppele läbirääkimiste protsessi taasalustamise kohta. Tänaseks on toimunud kaks konsultatsioonide vooru Moskvas ja Tallinnas.»
Selles pole midagi uut, sest seisukohta, et lepingu ratifitseerimata jäämises on süüdi Eesti, kes lisas ratifitseerimisseadusele preambuli õigusliku järjepidevuse kinnitusega, on Vene pool korranud aastaid.
Kuid Titov lisas ka mõne lause uute kõneluste sisulisest poolest. «Meie arendame dialoogi selgetelt positsioonidelt – dokumendid peavad reguleerima piiri kulgemist ilma mingisuguste poliitiliste «lisandusteta» ning mitte jätma võimalust spekulatsioonideks, territoriaalseteks või muudeks pretensioonideks. Ootame Eesti poole reageerimist viimastele Vene ettepanekutele.»
Põhimõtteliselt samasuguseid mõtteid – et sündiv lepe peaks olema võimalikult tehniline ja rääkima üksnes piirist, mitte millestki muust – on avalikult kinnitanud ka Eesti poliitikud.
Eesti poolel toimunud mõttevahetusest saab kõige parema ülevaate Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo kirjutisest 13. märtsi Postimehes. Ta ütleb: üks variant on lisada piirilepingutesse säte, mille järgi piirilepinguga reguleeritakse üksnes piiri puudutavaid küsimusi. Professor ei ole Eesti kõneluste delegatsiooni ametlik liige, küll aga on meie delegatsiooni konsulteerinud.
Kas selline säte ka lepingus teoks saab, pole seni teada, kuid igal juhul on peamine leida niisugune tekstivariant, mida ei annaks Eesti poole seisukohalt tõlgendada niimoodi, et teeme järeleandmisi õigusliku järjepidevuse kontseptsioonis, st praegune Eesti Vabariik on seesama riik, mis sõlmis 1920. aastal Venemaaga Tartu rahulepingu ning mis de facto kestis 1918–1940, mitte aga mingisugune Nõukogude Liidu lagunemisel iseseisvunud liiduvabariik.
Vene poole vaatenurgast aga peaks lepingu tekst eelkõige kinnitama praeguse piiri ning olema nii tugev, et kui Eestis keegi tahakski tulevikus nõuda Tartu rahu järgset piiri, siis 2013. aasta piirilepingu järgi muutuks see tegevus mõttetuks.
Peale Vene delegatsiooni juhi konsultatsioonidel on jaanuaris lühidalt ühel briifingul kõnelusi kommenteerinud ka Vene välisminister Sergei Lavrov. Lisaks tuntud viidetele 2005. aasta lepingu nurjumise põhjuste kohta on tähelepanuväärne, et ta tunnustas oma kommentaaris uute kõneluste algatajana riigikogu väliskomisjoni.
Riikidel sama siht
Ülejärgmisel nädalal, 9.–12. aprillini leiab aset riigikogu väliskomisjoni visiit Moskvasse, mis on esmakordne hulga aastate jooksul. Tõenäoliselt toimuvad külaskäigu jooksul kohtumised nii Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškovi kui ka Vene parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni esimehe Mihhail Margeloviga (mõlemad on Ühtse Venemaa liikmed – A. I.) ning kohtumistel tuleb jutuks ka piirileppe sõlmimise seis. Pärast seda, kui lepe on allkirjastatud, tuleb see ka Vene seadusandjatel ratifitseerida.
Margelov käis mullu novembris ka Tallinnas ja ütles toona, et Venemaa eesmärk piirileppe kõnelustel on täpselt seesama, mis ka Eestil. «Oleme huvitatud sellest, et meie riigipiir saaks õiguslikult kogu pikkuses seadusliku staatuse. See on kasuks nii meie kahepoolsetele suhetele kui ka Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu suhetele,» lausus ta.