/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2013/01/10/1519116t1hf945.jpg)
Õiguskantsler lasteombudsmanina koostas asenduskodudes (endise nimetusega lastekodu) läbiviidud kontrollkäikude põhjal analüüsi, mille käigus ilmnes, et pea kõikides asenduskodudes on lapsi, kelle eestkostjaks olevad kohalikud omavalitsused ei täida mõningaid oma ülesandeid ega näita üles ka huvi eestkostel oleva lapse vastu.
Analüüsi käigus ilmnes, et pea kõikides asenduskodudes on lapsi, kelle eestkostjaks olevad kohalikud omavalitsused ei täida mõningaid oma ülesandeid laste eestkostel, vaid on volitanud asenduskodusid tegema otsuseid ja toiminguid, mida seaduse järgi peab tegema lapse seaduslik esindaja, teatas ministeerium.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole kõik kohalikud omavalitsused näidanud üles ka piisavalt huvi oma eestkostel olevate laste arengu ja käekäigu vastu asenduskodus. «Näiteks olid juhtumiplaanid, mis on olulised lapse individuaalsete vajaduste kaardistamiseks, tema arenguks vajalike tegevuste planeerimiseks ning igakülgse heaolu jälgimiseks, üldse koostamata või siis regulaarselt täiendamata,» ütles õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna vanemnõunik Margit Sarv.
Sarve sõnul selgus asenduskodusid külastades, et kahes kolmandikus asenduskodudest ei peeta kinni seaduses ettenähtud kasvatajate ja laste suhtarvust, mis on tõsiseks takistuseks lapse turvalisuse ja mitmekülgse arengu tagamisel.
«Näiteks oli külastatud asenduskodudest ühes peres maksimaalselt lubatud kaheksa lapse asemel 17 last ning ühes asenduskodus oli kolme kasvataja vastutusel kokku 57 last,» märkis Sarv. Samas neis asutustes, kus personalinõuded olid täidetud, ei olnud igakülgselt kaetud muud laste arenguks olulised võimalused nagu näiteks huvitegevus, laagrid, kooliekskursioonid.
Seetõttu leiab õiguskantsler, et sotsiaalminister peaks analüüsima, kas täna riigieelarvest asenduskodu lapsele makstav pearaha on piisav lapse kõikide põhivajaduste rahuldamiseks.
Kuigi asenduskoduteenuse nõuded on õiguskantsleri sõnul õigusaktidega üsna detailselt reguleeritud, on teenuse kirjeldus lapse põhivajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste osas väga üldine ja ebamäärane, mistõttu on mitmeid nõudeid vaja tuletada põhiseadusest, Eestile siduvatest rahvusvahelistest lepingutest ning lisaks ka soovitustest ja juhistest.
Olukorra parandamiseks esitas õiguskantsler sotsiaalministrile soovituse luua asenduskoduteenuse miinimumstandard, mis loetleks need lapse põhivajadused, mis peavad igal juhul olema rahuldatud. Ühtlasi tegi õiguskantsler sotsiaalministrile ettepaneku arvestada kulupõhiselt, mis on õigusaktides sätestatud nõuetele vastava ja lapse põhivajadusi rahuldava asenduskoduteenuse maksumus.
Asenduskoduteenuse analüüsi tulemustest lähtuvalt koostas õiguskantsler pädevuspõhised soovitused sotsiaalministrile, maavanematele, vallavanematele ja linnapeadele ning asenduskoduteenuse osutajatele.
Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort, neist 1 048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel. Asenduskoduteenusel olevatest lastest 44 protsenti on puudega. Iga kolmas asendushooldusel olev laps elab eestkoste- või hooldusperes ja ülejäänud asenduskodudes. 25.03.2013 seisuga on Eestis 35 asenduskoduteenuse pakkujat.
Aastatel 2011-2012 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi 18 kontrollkäiku ja kaks järelkontrollkäiku erinevatesse asenduskodudesse. Külastuste toimumise ajal elas neis asutustes kokku 510 last. Külastuste raames vestlesid õiguskantsleri esindajad kokku 87 lapsega. Lisaks asutuse juhtidele intervjueeriti kokku 48 otseselt lastega töötavat töötajat.