Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida arvate eurost ja sellega liitumise kriteeriumitest? Mida teha siis, kui mõni eurotsooni riik peaks pankroti äärele sattuma? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.
Kriteeriumid on õiglased. Euro tugevuse ja stabiilsuse huvides on eurotsooni liikmesriikide finantssüsteemide tugevus ja ettearvatavus, mis on Maastrichti kriteeriumitega ka tagatud. Igasugused märkimisväärsed kõrvalekalded õõnestavad enam kui kümne aasta vältel üles ehitatud valuuta usaldusväärsust ning seda ei tohiks lubada endale ükski tsooni liikmesriik. Pankrotiohu stsenaariumi vältimiseks on tähtis karmistada järelevalvet Maastrichti kriteeriumite pideva järgimise üle. Eesti näiteks ei ole piisavalt rikas, et lubada endale Potjomkini küla ehitamist üksnes eurole ülemineku hetkeks, mis variseb pärast eesmärgi saavutamist. Nii kahjustaksime me ühtlasi oma tõsiseltvõetavust Euroopa Liidus nagu ka seni tugevat eurot.
Euro võiks olla võimalikult paljudes ELi riikides kasutatav rahaühik. Toetan euro kasutuselevõttu Eestis. Leian, et olemasolevad kriteeriumid euro kasutuselevõtuks peavad püsima ja neid ei tohi destabiliseerida. Mõne riigi pankrotti sattumist peavad ennetama eurotsoonis kasutusel olevad järelevalvemehhanismid. Et vajalikke meetmeid saaks kasutusele võtta oluliselt varem ning mitte ära oodata pankroti äärele sattumist.
Igor Gärzin: No miks te seda küsisite... ühesõnaga: ühtne monetaarpoliitika (euro) ei ole võimalik ühtse fiskaalpoliitikata (eelarve). Ma olin euro poolt hoolimata euroreferendumist. Aga usus, et kõik euro-tsooni riigid käituvad vastutustundlikult ja ei hakka laristama. OK, positiivne eesmärk oleks mul see: liituda euroga selle kõige karmimatel tingimustel. Kui isegi euro-tädid seda üleminekut meile ei anna, oleme me vähemalt teinud oma majanduse veelgi kõvemaks kui ta oli ja on.
Silver Meikar: Ühisraha euro kasutuselevõtt 16 liikmesriigi poolt on ilmselt seniajani Euroopa Liidu kõige suurem saavutus, millest kahtlemata on euroga liitunud riigid oluliselt võitnud. Euroga liitumise kriteeriumeid pean õiglasteks, kuna need on paika pandud euro enda tugevuse ning stabiilsuse säilitamiseks. Euroga liitumiseks peavad riigid täitma Maastrichti kriteeriumid. Kui riigid järgiksid Maastrichti kriteeriume ka pärast eurotsooni astumist, oleks riigi pankrotistumine põhimõtteliselt välistatud. Kui mõni eurot kasutav riik peaks siiski pankroti äärele sattuma, avaldaks see loomulikult eurole negatiivset mõju, eriti kui see peaks juhtuma mõne suure liikmesriigiga. Samas, analüüsides praeguse majanduskriisi mõju erinevatele eurotsooni riikidele, võime kindlalt väita, et lähitulevikus neid pankrotistumine küll ei ohusta.
Mati Raidma: Euro on täna Eestile selge ja alternatiivitu eesmärk. Liitumise kriteeriumid peavad jääma muutmata, sest nii tagame euro kui ka Eesti usaldusväärsuse. Euroopa ühisraha on ühisväärtus, mida hoitakse ja kaitstakse ühiselt. Seda nii headel kui ka halbadel aegadel.
Laine Jänes: Euro on kvaliteedimärk, mis annab kindluse nii meile endile aga ka välisinvestoritele. Eestile on ääretult oluline kiire eurole üleminek. Kindlasti ei ole Eesti huvides euroga liitumise kriteeriumite lihtsustamine, sest selline samm annaks suure löögi Euroopa ühisraha usaldusväärsusele. Nõrga rahaliiduga liitumine ei saa kuidagi olla Eestile kasulik.
Hannes Astok: Euroga ühinemine sunnib riike pingutama, nagu Eestis hästi näha on. Samas peab pingutusi jätkama ka pärast euro kasutuselevõttu, euro kasutamine distsiplineerib oluliselt riike ja valitsusi.
1,3 miljoni elanikuga Eesti ühinemine euroalaga võib muuta euro tugevust vaid promillides. Kuid igasuguste erandite kehtestamine muudab ELi jaoks keeruliseks läbirääkimised järgmiste euroga liitujatega, kus rahvaarv on kümneid kordi suurem - Poola, Rumeenia jt.
Riikide pankrotid pole eriti tõenäolised ja selle vältimiseks on Euroopa keskpangal omad mehhanismid olemas.
Tõnis Kõiv: Euro on riikidevahelise koostöö järgmine tase ja selged ning arusaadavad liitumiskriteeriumid suurendavad usaldusväärsust. Hinnaalandus ehk kriteeriumitesse paindlik suhtumine kahandaks usaldusväärsust. Pankrotiohtu ei satu riik üleöö, raskuste tekkimisel on struktuursed reformid möödapääsmatud ning euroalas olles toetab reformimist rahasüsteemi stabiilsus. Eurot kasutaval riigil on raskustest kergem väljuda kui mitte eurot kasutaval riigil.
Kalev Kallemets: Euro (Stabiilsus- ja Kasvupakti) kriteeriumid on õiged ja olulised. Nende täitmist peab tänasest rangemalt kehtestama. Paraku on sanktsioonide üle otsustajaks riikide poliitikud (rahandusministrid) - see on vale mehhanism, mida tuleb muuta. Antud riik peab ilmselgelt kärpima enda kulusid ja muutma enda poliitikaid. Ühekordsed väljaaitamised või vastutulelikkus defitsiitide osas ei ole jätkusuutlikku lahendust pakkuvad nagu Ungari näide tõestab.