Kulupõleng nõudis Pärnumaal ohvri

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulupõleng.
Kulupõleng. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Täna kella nelja paiku sai häirekeskus teate, et Tori vallas Selja külas on heinamaal põlenud kulu, põlengukoha avastanud naaber leidis sündmuskohalt hukkunud 1926. aastal sündinud põletushaavu saanud naise. Põleng oli selleks hetkeks kustunud ja päästjate abi ei vajatud. Surnukeha saadeti lahangule.

Kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud, sest kulutuli on hävitav ja ohtlik - kulu põletamise käigus on süttinud metsad, see on maha põletanud hooneid ja seeläbi hukkunud inimesi.

Paljud kulupõlengud on alguse saanud lõkkest, mis on tehtud puhastamata pinnasele, lõkkekoht on jäetud ümbritsemata mittepõleva materjaliga, või on tehtud liiga tugeva tuulega. Kindlasti peab lõkkekohas olema esmased kustutusvahendid ja lõket ei tohi jätta järelevalveta. Kulupõlengute põhjustajaks on ka inimeste hooletus – niitmata jäetud hein, kuluheinale mahavisatud suitsukoni, puruks löödud pudelid või ATVga mööda kuiva põldu kihutamine võib samuti lõppeda traagiliselt.

Sel aastal on metsa- ja maastikutulekahjusid tänahommikuse seisuga olnud 70. Rohkem kui pooled neist ehk siis 44 on toimunud möödunud kahe ööpäeva jooksul. Varasematel aastatel on metsa/maastikutulekahjude arv olnud langevas trendis - 2010 aastal registreeriti 1737 metsa/maastikutulekahju, 2011 aastal 1396 ja 2012 aastal 790.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles