Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder jäi täna valitsuse istungil Eesti-Vene piirilepingute arutelul eriarvamusele.
Seeder jäi valitsuses piirilepete osas eriarvamusele
23. mai 2013, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse meedianõunik Liina Kersna ütles Postimehele, et valitsuse otsus piirilepingute eelnõud heaks kiita oli konsensuslik, samas võeti teadmiseks põllumajandusministri eriarvamus. Tema sõnul leidis Seeder, et sellises sõnastuses piirilepingute sõlmimine ei vasta Eesti huvidele ning lepingute eelnõude käsitlemine valitsuse istungil kiireloomulisena ei ole põhjendatud.
«Ministri eriarvamuse fikseerimine valitsuse otsuse juures on tavapärane praktika. Eriarvamusele jäänud minister ei hääleta otsuse vastu, kuid väljendab oma arvamust selle kohta, millega ta otsuse juures ei nõustu,» selgitas Kersna.
IRLi volikogu juhtiv ja eestseisusesse kuuluv Seeder on juba varem avaldanud arvamust, et piirilepingute sõlmimine ei ole praegusel kujul mõistlik ega vasta Eesti huvidele.
«Mina olen jätkuvalt arvamusel, et vale on lähtuda ainult hetkepoliitilisest reaalsusest või lühiajalisest pragmaatilisest perspektiivist. Peame vaatama väga kaugele ning selles kontekstis ei ole Tartu rahulepingu tükeldamine, ENSV piirist lähtumine ning 2005. aastal ratifitseerimise seaduse preambulast taganemine õige,» märkis ta aprillis Postimehes avaldatud arvamusloos.
Valitsus kiitis täna heaks Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja merealade piiritlemise lepingu eelnõu, lähtudes valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel riikliku järjepidevuse põhimõttest. Valitsus tugines otsust tehes ka õiguskantsleri seisukohale, mille järgi on Eesti põhiseadusest tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte kaitstud. Parlamendi väliskomisjon kiitis piirilepped heaks 14. mail.
Seitse kuud kestnud ja paari nädala eest lõppenud konsultatsioonide käigus lisati 2005. aastal heaks kiidetud piirilepete tekstile kaks lauset, mille kohaselt reguleeritakse vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja kinnitatakse vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist. Piirijoone kulgemist konsultatsioonidel ei arutatud.
Pärast valitsuse heakskiidu saamist tuleb lepped allkirjastada ning siis saab alata ratifitseerimisprotsess nii Eesti kui Venemaa parlamendis. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamisest.
Eesti ja Venemaa välisminister allkirjastasid piirilepped esimest korda 2005. aasta 18. mail ning riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi, leides, et riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.
Mullu septembri algul teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa on valmis alustama taas Eestiga piirilepingute sõlmimise üle kõnelusi, ning oktoobris tegi riigikogu valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga lepete sõlmimiseks konsultatsioone.
Eestit esindasid konsultatsioonidel välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ja Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik, Venemaa delegatsiooni eesotsas oli Vene välisministeeriumi esimene asevälisminister Vladimir Titov ja 2. Euroopa osakonna direktor Viktor Tatarintsev.