Nädalavahetusel Tallinnas Lennart Meri konverentsil üles astunud Läti peaminister Valdis Dombrovskis sõnas interjuus Postimehele, et riigi selget eurokurssi euroskeptikud enam väärata ei saa.
Dombrovskise sõnul euro Lätis hinnarallit kaasa ei too
28. mai 2013, 20:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Läti tahab eurotsooni kriisist hoolimata euroalaga järgmisel aastal liituda?
Miks Eesti liitus eurokriisi ajal eurotsooniga? Oleme jäänud Euroopa Liiduga ühinemisel vastu võetud kava juurde liituda euroalaga 1. jaanuaril 2014. aastal.
Praegu me ootame järgmise kuu algul (5. juunil – toim) ilmuma pidavaid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga aruandeid Läti valmisoleku kohta eurotsooniga liitumiseks. Ma loodan, et seal on positiivsed hinnangud ja Läti saab liituda ning järgmise pooleteise kuu jooksul saavad kõik vajalikud otsused vastu võetud.
Kui liitumissoovi põhjendada, siis me eeldame, et see aitab Läti majanduslikule arengule kaasa. Esiteks aitab see loodetavasti Läti rahaturu intressimäärasid vähendada, lisaks kaovad valuutavahetusega seotud konverteerimiskulud, need on eelmisel viiel aastal Lätile maksma läinud ligi 300 miljonit eurot või enam, kuna umbes 70 protsenti Läti väliskaubanduse tehingutest on toimunud eurodes.
Loodetavasti toob see kaasa ka rohkem välisinvesteeringuid, sest annab Läti finantsilise ja majandusliku stabiilsuse kohta positiivse signaali. Nii et üldiselt me loodame, et see aitab kaasa meie majandusarengule.
Mis te aga Läti pankuri Inesis Feiferise algatatud liikumisest «Lati eest – euro vastu» arvate, mis on seadnud eesmärgiks põhiseaduse muutmise, et lätlased saaksid euro kasutuselevõtu üle referendumil otsustada. Toetusallkirju olevat sel juba üle 10 000.
Jah, meil on see protseduur, kus saab erinevatel teemadel allkirju koguda ja kui kokku on saadud üle 10 000 allkirja, siis toimub selles küsimuses parlamendiarutelu. Kuid ma ei eeldaks seda, et arutelu lõppeks kuidagi teistmoodi kui 21. jaanuaril toimunud istung, kus parlament kiitis heaks euro kasutuselevõtu seaduse, mis sätestab kõik sellega seotud küsimused. Ja parlament toetas euro kasutuselevõttu. Opositsioon tahtis küll algul seadust vaidlustada ja küsimuse üle rahvahääletus korraldada, aga lõpuks otsustasid nad seda mitte teha. Nii et ma ütleks, et me liigume jätkuvalt edasi. Muidugi on meil ka euroskeptikuid, nagu näiteks teie mainitud Feiferise algatus, lisaks ka Koosmeele Keskuse (peamiselt Läti venekeelse valijaskonna huve esindav erakond -toim) parlamendisaadiku Nikolajs Kabanovsi algatatud lati toetusgrupp. Igal juhul ei muuda sellised algatused meie kavatsust euroalaga liituda.
Mis te neile lätlastele ütleksite, kes kardavad, et euro kasutuselevõtt toob kaasa hinnatõusu.
Me oleme tegelikult teiste riikide euro kasutuselevõtu kogemusi analüüsinud. Ja on oluline aru saada, kui palju inflatsioon otseselt euroga seoses on. Kogu inflatsiooni euro süüks ei saa panna. Näiteks meil Lätis on inflatsioon, eurot aga ei ole.
Toon ühe näite veel: Gazprom tõstab Eesti ja Läti jaoks hindu. Ja lätlased leiavad, et keegi on ikka süüdi – kas valitsus, mõni riigiettevõte või Gazprom ise. Eestis aga pannakse kõik muidugi euro süüks. Tuleb täpselt mõelda, kuivõrd kogu inflatsioon on otseselt seotud euroga.
ELi institutsioonidelt saadud viimaste euroalaga liitunud riikide nagu näiteks Eesti ja Slovakkia analüüs näitas, et otsene mõju ei ületa umbes pooleprotsendilist määra.