Ansip: kahtlusi on veel kolme hääletanu suhtes

Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul on praegu erakonnal kahtlusi veel kolme sisevalimistel elektroonilise hääle andnud inimese suhtes ja neid kahtlusi kontrollib partei kindlasti väga põhjalikult.

«Praegu on minu teada üleval üks kahtlustus Võrumaal ja kaks Viljandimaal. Nendega tegeldakse, millised on nende kahtlustuste arengud, ma ei oska praegu öelda, kuna kontrolli pole veel teostatud. Ma kinnitan, et iga kahtlustust kontrollitakse ja petturitel Reformierakonnas kohta ei ole,» ütles Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ei osanud Viljandimaa juhtumite sisu veel täpsemalt kommenteerida. Tema sõnul selgitatakse alles juhtunu asjaolusid ja kontrollitakse fakte. Hääletuspettuse uurimise töörühma liikmed suhtlevad Kuke sõnul jooksvalt, ehkki vajadusel ollakse valmis ka taas kogunema.

Ansip tõdes pressikonverentsil, et erinevaid kahtlusi on sisevalimiste kohta esitatud kümneid ja muu hulgas on tulnud neid kahtlusi ajakirjandusväljaannetelt, kuid kahtluste kontrollimine on enamasti viinud selleni, et neid pole alust.

«Kristiina Ojulandi esitatud kahtlused 16 isiku suhtes olid alusetud ja enam-vähem samasugused on olnud ka ülejäänud kahtlused,» sõnas Ansip.

Kommenteerides täna ajakirjanduses levinud väidet, et Reformierakonna sisevalimistel võis hääletada ka üks erakonnast lahkunud ja Keskerakonnaga liitunud inimene, märkis Ansip, et põhimõtteliselt võivad olla sellised kurioosumid võimalikud.

«Kui isik on erakonnast lahkunud, aga äriregistrist pole erakonnale selle kohta teadet tulnud, on tal endiselt ligipääs veebihääletusel osalemiseks ja võimalus hääletada Reformierakonna juhtide valimistel. Eesti seaduste järgi saab üks isik kuluda ainult ühte erakonda, teise erakonda lahkudes pole tal enam endises parteis hääletusõigust. See ei ole ainult eetiline küsimus vaid ka ebaseaduslik,» sõnas peaminister.

Ansip rääkis et kümned kontrollitud rikkumiskahtlused on praeguseks leidnud loogilise selgituse.

«On leitud, et erakonna siseveebihääletusel on osalenud isikud, kellel selleks äriregistri järgi justkui õigust ei ole. Selleni on viinud asjaolu, et äriregistri ja siseveebi nimed ei kattu. Kuna sama nimekuju pole leitud, on tehtud ennatlik järeldus, et sellist isikut polegi olemas. Seletus on sellistel puhkudel lihtne, isik on abiellunud, ta on siseveebi hääletusel osalenud ühe nimega, tema nimi on vahetunud ja äriregistris on ta endise nimega. Isikukood on sama. Inimene ei kaota abielludes näiteks õigust autot juhtida, kui ta pole juhilube ära vahetanud. Samamoodi ei kaota inimene nime vahetades õigust osaleda siseveebi hääletusel,» rääkis ta.

Ta tõi näiteks ka kahtluse, et ühe inimese nimi oli kirjutatud ühes nimekirjas kujul «Ždanov» ja teises nimekirjas «Zhdanov». Kuigi erakonna siseveebis ja äriregistris oli inimese nimekujus erinevusi, oli tema isikukood sama ja Ansipi sõnul oli tal täielik õigus hääletusel osaleda.

«Samuti oli segadus ühe eesnimega. Inimesel on kaks eesnime ning ühes nimekirjas oli ta nimi kahe eesnimega ja teises ainult ühega. Ka nendel juhtudel ei ole inimese identiteeti väärkasutatud,» lausus Ansip.