Palgamõrva tellija süüdimõistmine jäi lõplikult jõusse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reino Agone.
Reino Agone. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikohus jättis täna jõusse oma endise pruudi isa palgamõrva tellimises ja veel mitmes teises kuriteos süüdistatud Reino Agone süüdimõistmise ja talle määratud karistuse.

Riigikohus täpsustas eelnevaid kohtuotsuseid vaid osas, kus Agonele määrati karistus muuhulgas ka plahvatuse tekitamisele kihutamis eest. Selles osas leidis riigikohus, et Agonele määrati juba karistus mõrvale kihutamise eest ning kuna plahvatuse tekitamine oli selle süüteo üks osa, siis eraldi plahvatuse tekitamisele kihutamise eest talle karistust määrata ei saa. Samas ei muutnud riigikohus Agonele kahes alama astme kohtus mõistetud karistuse suurust.

Kohtud tegid Agone süüasjas viimati lahendi mullu 20. detsembril, kui Tallinna ringkonnakohus jättis muutmata Harju maakohtu süüdimõistva otsuse. Teise astme kohus muutis maakohtu lahendit vaid Agonelt ekspertiisikulu väljamõistmise osas, vähendades veidi seda summat. Samas kõigis süüepisoodides jäi mees süüdi ning ringkonnakohus ei muutnud ka talle maakohtus määratud karistust.

Agone süüasja viis ringkonnakohtusse tema kaitsja. Kui esimese astme kohtus möönis 1970. aastal sündinud Agone kaitsja, et tema klient on süüdi ainult narkokuriteos, siis ringkonnakohtusse esitatud apellatsioonkaebuses taotles ta Agone õigeksmõistmit ka selles episoodis.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse.

Harju maakohus karistas mullu septembri keskel Agonet pika vangistusega. Kuigi kohus mõistis mehe ühes ähvardamise episoodis õigeks, jäi ta siiski süüdi narkootiliste ainete omamises, mõrvale kihutamises, teises ähvardamise episoodis, lõhkeseadeldise käitlemisele kihutamises ning plahvatuse tekitamisele kihutamises. Karistuseks määras kohus Agonele 11-aastase vangistuse, mille alguseks luges kohus 2010. aasta 29. novembri, kui Agone kinni peeti.

Eelnevalt oli Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu nõudnud Agonele 15-aastast vangistust, Agone kaitsja Mart Missik palus aga mõista Agone kõigis episoodides õigeks, välja arvatud narkokuriteos, mille osas taotles ta miinimumkaristust.

Agone süüasi on kohtutes juba teisel ringil. Harju maakohus mõistis Agone veretööle kihutamises 2011. aasta detsembris õigeks, küll aga määras kohus talle vangistuse narkokuriteo eest. Kohus leidis, et Reino Agone süü mõrvale kihutamises, ähvardamises, lõhkeseadeldise käitlemisele kihutamises ning plahvatuse tekitamisele kihutamises ei ole tõendatud ning selles osas tuleb ta õigeks mõista. Samas mõistis kohus Agone süüdi suures koguses narkootilise aine omamises ning määras talle selle eest kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

Kohus motiveeris õigeksmõistvat otsust menetlusnormide rikkumisega kohtueelses menetluses, tuues esile rikkumisi nii jälitustegevuses kui ka kriminaalasja eraldamisel. Ühtlasi olid süütõendid Agone vastu kohtu hinnangul ebapiisavad, kuna süüdistus oli üles ehitatud põhiliselt vaid ühe isiku, kannatanut granaadiga visanud ja selle eest juba varem süüdi mõistetud mehe ütlustele.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu apellatsioonkaebuse peale kaasust vaaginud ringkonnakohus leidis hiljem, et kuna maakohtu lahend pole piisavalt motiveeritud, tuleb see saata tagasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Agone kaitsja esitas seejärel ringkonnakohtu määruse peale kaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud menetlusluba. Seega jõustus ringkonnakohtu määrus süüasja Harju maakohtusse tagasi saatmise kohta.

2011. aasta oktoobris esmakordselt alanud protsessil võttis Agone pärast süüdistuskokkuvõtte avaldamist süü omaks vaid narkootiliste ainete omamises, kuid mõrvale kihutamises, ähvardamises, lõhkeseadeldise käitlemisele kihutamises ning plahvatuse tekitamisele kihutamises ta end süüdi ei tunnistanud.

Süüdistuse järgi andis Reino Agone 2009. aasta lõpus oma tuttavale Vladimir Lukinile granaadi ja 20 000 krooni, et viimane mõrvaks Reino Agone ekspruudi isa Sergei, keda Lukin varasemalt tundis. 2009. aasta 4. detsembri õhtul kella 17.30 ajal kärgataski Tallinnas Mustamäel Vilde tee 56 asuva kortermaja trepikojas tugev plahvatus. Laiali paiskunud klaasikildudest sai vigastada koridoris viibinud Sergei, kelle kiirabi haiglasse viis.

Juhtunut uurima asunud kaitsepolitseinikud tuvastasid, et koridoris plahvatas F-1 tüüpi granaat ning peagi selgus, et rünnak oli suunatud vigastada saanud mehe vastu. Kuna Sergei jõudis enne plahvatust granaadi viskajat näha ning tundis temas ära oma vana tuttava Vladimir Lunkini, polnud politseinikel kahtlustatava tabamisega raskusi ja mees peeti kinni juba kuriteopäeva õhtul. Enda süüd tunnistanud Lukin ütles, et oli saanud granaadi Agonekäest, kuid eeldas, et tegemist ei ole ehtsa lõhkekehaga.

2010. aasta oktoobris mõistis Harju maakohus Lukini süüdi lõhkekeha omamises, plahvatuse tekitamises ning mõrvakatses ja karistas teda üheksa-aastase vangistusega. Sellist karistust nõudis mullu oktoobri alguses talle ka Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu, kaitsja Oleg Nišajev palus kohtul mõista oma kaitsealusele võimalikult leebe karistus

Ühtlasi mõistis kohus Lukinilt sundrahaks välja 10 875 krooni, kaitsjatasu hüvitamiseks 1260 krooni ninbg ekspertiisikulude katteks 44 929 krooni. Kuriteo toimepanemise eest saadud 20 000 krooni otsustas kohus Lukinilt konfiskeerida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles