Mure kohtunike ebavõrdse kohtlemise pärast viis selleni, et riigikohtu esimees Märt Rask nimetas valitsuskabineti liikmete ja riigiametnike seni kehtinud palgasüsteemi põhiseadusega selges vastuolus olevaks.
Rask võitles kohtunikele välja pisema kärpe
9. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikud on rahaahned olevused, kellele demokraatia on tüütus, mis takistab võimu teostamist. Nii mõtles pühapäeval 100 000 inimest, kui hääletas europarlamendi valimistel muuseumidirektor Indrek Tarandi poolt. Nii mõtleb ka riigikohtu esimees, kui tema vaoshoitud kõne riigikogu ees püüda inimkeelde tõlkida.
Riigikogus oli veel eile pooleli seaduseelnõu arutamine, mis kärpis ka ministrite ja kohtunike palku, kohtunikel juulikuust ligi 15 protsenti, aga ministreil kaheksa protsenti.
Kärbe olgu ühesuurune
Raski jõuline kõne eelmisel nädalal riigikogu suures saalis lõpetas sellise vahetegemise. Ta pakkus, et kõigi kõrgete ametnike palgakärbe olgu ühesuurune, kaheksa või kümme protsenti. Riigikohtu esimehe arvates on küsimus nii kohtute võimes tippjuriste palgata kui ka kohtuvõimu sõltumatuse tagamises.
Riigikogu rahanduskomisjoni värske esimees Taavi Rõivas ütles, et Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna fraktsioonid andsid eile üle uue palgakärpe eelnõu, mis kärbib kõigil kõrgetel riigiametnikel, kelle palk on seotud riigi keskmise palga korrutisega, 1. juulist sissetulekut kaheksa protsenti.
«Kärbe tuleb nii kohtunikele kui ka ministritele võrdsetel alustel, ilmselt tuleb sinna liita ka teised ametnikud, kelle palk sõltub riigi keskmisest,» ütles Rõivas.
Veel eile päeval kinnitas justiitsministeeriumi esindaja, et kohtunike palka kärbitakse võrdsetel alustel teiste justiitsametnikega. Seitse on juba sel aastal võetud, kaheksa võetakse veel sel suvel.
Uue korra järgi sõltub tippametnike palk 2007. aasta keskmisest palgast, olles siis ametniku rangile vastav korrutis ning omakorda koefitsiendi 0,92 korrutis.
«Kohtunikud konkureerivad justiitsministeeriumis selgelt prokuratuuriga, vanglasüsteemiga, seadusloomega, ministeeriumiametnikega. Ja see minister on jumal, kes peab tegema valiku, kellele hirmu, kellele armu,» kirjeldas olukorda riigikohtu esimees Rask eelmisel nädalal riigikogus.
Hästivarjatud avalik saladus
Kuigi see oli ammu teada, et kõrgemad riigiametnikud ning valitsusjuht ja ministrid arvutavad oma palka neli korda aastas ringi, uue statistilise keskmise palga järgi, polnud enne Raski kõnet eelmisel nädalal keegi julgenud seda nimetada põhiseadusevastaseks.
«Soovides selgusele jõuda, kuidas on võimalik kõigis ministeeriumides, riigikontrollis, õiguskantsleri kantseleis ning riigikantseleis rakendada kõrgemate riigiametnike palkade arvutamisel mitte Eesti keskmist aastapalka, vaid jooksva aasta kvartali keskmist palka, selgus, et tegemist on hästivarjatud avaliku saladusega. Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid, et on olemas kiri ühetaolise tõlgendamise kohta,» jätkas Rask.
Kuid juba eelmise aasta lõpust see enam nii ei ole, sest siis seoti keskmise palga korrutist saavate ametnike palk 2007. aasta keskmisega.
Ministeeriumi soovitused
Raski sõnul saab seadust tõlgendada ainult kohus, ametnikel selleks õigust pole. Riigikohtu esimees viitas, et 2001. aastast, mil rahandusminister oli Siim Kallas, pärineb ministeeriumi kiri, mis soovitab palka igas kvartalis statistikaameti värskete andmete järgi ümber arvutada.
«Kirjas esitatakse n-ö tõlgendusena terve metoodika, kuidas saavutada meelepärasem kõrgem Eesti keskmine palk, mida ministritele maksta. Tegemist on põhiseadusega ilmses vastuolus oleva halduspraktikaga,» kinnitas Rask.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare teatel pole seaduses öeldud, et palk arvutatakse eelmise aasta keskmisest palgast lähtuvalt. Seega võttis ministeerium arvestusaluseks värskeima keskmise palga.
Kurbloolisus oli aga selles, et kohtunike palka reguleeriv seadusepügal ütles sõna-sõnalt, et aluseks tuleb võtta eelmise aasta palk.
Seos keskmisega
Peaministri ametipalk on 6 keskmist palka
• Riigikohtu esimees 6 keskmist
• Minister 5,5
• Riigikohtunik 5,5
• Riigikontrolör 5,5
• Õiguskantsler 5,5
• Teise astme kohtunik 4,5
• Esimese astme kohtunik 4
2007. aasta keskmine palk oli 11 336 krooni
Allikas: statistikaamet, Riigi Teataja