Kas Aivar Otsalt tõesti nõustus väidetavalt talle prokuratuuris pakutud kolmeaastase tingimisi vanglakaristusega lootuses, et ta seejärel kohe vaba mehena Tartu maakohtust välja astub, jääb esialgu saladuseks.
Otsalti süüasja uuriti lohakalt
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
10. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda seetõttu, et enne eilset kohtuistungit tema ja prokuröri vahel kokkulepitud karistus jäigi avaldamata. Üllatusena saatis Tartu maakohus eeluurimise puudustele viidates Otsalti ja tema politseinikest ekskolleegide süüasja materjalid hoopis tagasi prokuratuuri. Kohus leidis, et kaitsepolitsei oli Otsalti süüasja uurides teinud lohakat tööd.
Esiteks polnud kohtule esitatud kuues toimikus kohustuslikku kohtueelse menetluse kokkuvõtet. Teiseks polnud materjalidest aru saada, et kohtualuseid oleks kuulatud üle kõigis neile süüks pandavates kuritegudes. Näiteks tõi kohus eeluurimisel kõige jutukamaks osutunud ekskomissar Janek Pritsile süüks pandava Lõuna prefektuuri kahe aku omastamise, mille kohta meest pole täpsustavalt küsitletud.
Samamoodi leidis kohus, et Otsalti süüdistamine 10 000 krooni politsei raha omastamises on vale. Süüdistus puudutab Tartus Dorpati konverentsikeskuses peetud Otsalti sünnipäevapeo 23 000-kroonise arve tasumist. Kui 13 000 krooni maksis prefekt ise, siis ülejäänu tasus politsei. Kohtu hinnangul tuleks seda tegu kvalifitseerida pigem kelmusena, sest Otsaltil puudus tegelik võim süüdistuses mainitud raha liigutamiseks.
Millega täpselt tegemist on, jääb esialgu saladuseks. Võimalik, et see oli eelmise aasta lõpus distsiplinaarkaristuse eest kuupalgasuuruse jõulupreemiata jäänud Otsalti endiste alluvate katse Ristiisa oma kingitusega veidikenegi lohutada.
Nagu Postimehele väideti, otsustasid detsembris kopsaka preemia saanud Tartu kriminaalpolitseinikud isekeskis, et teevad lahkuvale ülemusele kingituse, ja korraldasid omavahel korjanduse. Kui madalamad ametnikud panid omast taskust tuhat krooni, siis kõrgematel ametikohtadel olnud igaüks isegi kuni kolm tuhat krooni.
Kokku saadi väidetavalt 14 000 krooni, mille mehed siis pealtnägijate väitel seesuguse kingituse peale kaameks kohkunud Otsaltile pihku pistsid. Kõik olnuks seaduslik, kui politseinikel poleks tekkinud hiljem mõte selle summa peale tšekk võtta ja see «koputajatele» mõeldud jälitusraha arvelt tagasi teenida.
Väidetavalt polnud selle skeemiga nõus raha liikumist kontrollinud kriminaalpolitsei juht Rauno Võsaste. Ent hiljem õnnestus meestel see raha allpool tehtud aruannetes siiski jälitussummade reale lisada. See oli väidetavalt ka põhjus, miks Võsaste paar nädalat tagasi esimese hooga kuriteos kahtlustatavaks kuulutati ja hiljem kahtlusest vabastati.
Lisaks leidis kohus, et puudulikult on uuritud ka Tartus Otsalti mantlipärijaks saanud prefekt Tarmo Kohvi väidetava eraviisilise jälituse korraldamist.
Kohtu hinnangul pole kusagil eeluurimismaterjalides viidatud sellele, et jälgimine oleks toimunud pikaajaliselt, nagu näeb kriminaalvastutusele võtmiseks ette karistusseadustik. Seetõttu ei saavat üheselt väita, et see kuritegu üldse toimunud on.
Postimehe andmeil nägi väidetav ebaseaduslik jälgimine välja järgmiselt. Endine Lõuna kriminaalosakonna komissar Raivo Kiisk sai hiljuti ootamatu telefonikõne Pärnust. Helistajaks oli Kiisa tuttav Olle Savi, kes teatas, et viibib ühes kohvikus koos prefekt Kohviga, kes tarbivat seal alkohoolseid jooke. Kohvi ametiauto seisvat kohviku ees, kuid prefekti autojuhti polevat kusagil. Seetõttu oletas Savi, et prefekt asub ise purjuspäi autorooli.
Kiisa küsimusele, kas Savi suudab ootamatult tekkinud olukorra fikseerida näiteks fotoaparaadiga, vastas viimane jaatavalt. Seepeale helistas Kiisk eksülemus Otsaltile, kes toimuvast kuuldes olevat palunud Kohvi fotografeerida ja lubanud tõendite hankimise korral võtta ise ühendust politseiameti sisekontrolliga.
Kuidas täpselt asjalood toona arenesid, pole esialgu teada. Ent kohtu eilsel hinnangul on kindlasti alusetu Otsalti kauaaegsele lähikondsele, temaga koos Tartust Ida prefektuuri avalikke suhteid juhtima läinud Eduard Vismannile esitatud süüdistus eraviisilisele jälitustegevusele kaasaaitamises.
Nagu kohtus selgus, olevat Vismann helistanud Raivo Kiisa palvel vaid ühele kolleegile ja küsinud temalt Tarmo Kohvi elukohta Pärnus. Kuna viimane seda ei teadnud, jäi asi sinnapaika. Kas Kohvi elupaika oli vaja kiirelt selleks, et organiseerida Kohvi koduväravasse joobetesti tegemiseks politseikontroll, teavad vaid asjaosalised ise.
Kohtu vaatenurgast on palju kindlamatele faktidele toetuv süüdistus keelatud kalapüük elektri abil. Selliste kalaretkede jaoks olevat alluvatele andnud vastava aparatuuri Otsalt ise. Veelgi enam, prefekt polevat ka ise põlanud korduvalt röövpüügil osalemist.
Otsalti ja tema endiste alluvate süüasi tuleb kohtus arutlusele niipea, kui eespool kirjeldatud eeluurimise puudused kõrvaldatakse.