Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning ettevõtja Aleksander Kofkin käivad taas kohut Põhja ringkonnaprokuratuuriga, mis saatis kahe ja poole aasta eest Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta andmeid.
Savisaar ja Kofkin pöördusid 30. mail Harju maakohtusse, mille juuni lõpus tehtud määrus neid ei rahuldanud ning eelmisel reedel esitasid nad määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule. Kohtus on nad prokuratuuri vastu juba teist korda.
Esimest korda alustasid Savisaar ja Kofkin kohtuteed mullu oktoobris, kui esitasid kaebuse Tallinna halduskohtule. Toona taotlesid nad Savisaare tegevuse suhtes algatatud kriminaalmenetluses Šveitsi esitatud õigusabipalve tagasivõtmist, selle alusel saadud teabe kasutamise keelamist ning õigusabipalves esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Samas palusid nad, et kohus tuvastaks õigusabipalves esitatud väärtushinnangute õigusvastasuse ning mõistaks välja mittevaralise kahju hüvitise.
Nii halduskohus, ringkonnakohus kui viimaks ka riigikohus jätsid kaebused rahuldamata, märkides, et kaebused prokuratuuri kohtueelse menetluse toimingutele tuleb lahendada mitte halduskohtus, vaid kas riigiprokuratuuris või maakohtus.
Riigikohtu hinnangul ei ole halduskohtul võimalik tuvastada asjaolusid, mille uurimiseks on kriminaalmenetlust alustatud, ning vaid riigiprokuratuur ja maakohus saavad uurimiskaebemenetluses hinnata, kas prokuratuuril oli kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kahtlus ja sellest tulenev õigus esitada õigusabipalve.
Kohus märkis kevadel, et kuni kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole lõppenud või õigusabipalve õigusvastasust ei ole uurimiskaebemenetluses tuvastatud, ei saa halduskohus arutada ka õigusabipalve õigusvastasusele tuginevat kahju hüvitamise nõuet.
Kofkin viitas kohtusse pöördumise võimalusele juba eelmise aasta septembris, öeldes, et prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõige ja tema isikut laimav.
Kofkin kinnitas toona Tallinna linnavalitsuse ajalehes Pealinn, et kui välisriikidele edastatakse kirjalikus vormis tõe pähe laimu, on ta sunnitud enda kaitseks ja valeväidete ümberlükkamiseks kasutama kõiki meetmeid, mida rahvusvaheline õigus vaba riigi kodanikule võimaldab.
Prokuratuur alustas Savisaart puudutavat kriminaalmenetlust rahapesu käsitleva paragrahvi alusel 2011. aasta 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitati Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotlus.
Kriminaalmenetlusest andis eelmisel suvel teada Savisaar ise, kui kritiseeris Kesknädalas prokuratuuri kirjavahetust Šveitsi ametivõimudega, nimetas kirjades tema kohta esitatud fakte valeks ning ütles, et tegu, mille ta on väidetavalt toime pannud, ei oska prokuratuur oma pöördumistes kirjeldada. Kesknädala andmetel kuulis Savisaar käimasolevast kriminaalmenetlusest Šveitsist.
Lehe teatel märgiti õigusabitaotluses näiteks seda, et Kofkin võib olla andnud Savisaarele ebaseaduslikult raha, et võita vorstikioskite konkurss, püstitada kooskõlastuseta kioskid ja need tagantjärele seadustada ning lihtsustada ka hotelliehituse käiku ja seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest.
Samuti kirjeldati Kesknädala andmetel taotluses, kuidas ja kust on Savisaar saanud Siim ja Sulev Seppiku firmade kaudu laenu. «Jutt käis 173 000 eurost, mille laenamise deklareerimisega hilinemise eest Savisaart trahviti,» märkis leht mullu augustis.
Savisaar on varem öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
Tegu on sama 173 551 euro suuruse laenuga, mille kustutamisega sattus Savisaar paari nädala eest avalikkuse huviorbiiti. Keskerakonna esimehe advokaat on öelnud, et Savisaar võttis laenu varaliste kohustuste täitmiseks abieluvaralepingu järgi ning tasus selle raamatute kirjutamise eest saadud honorariga, mille lõppastmes maksis välja Arsai Investments.
Samas püsib Savisaarel teine, 31 956 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on Kofkin, kes kinnitas septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.
Kriminaalmenetluse seotusele Šveitsis asutatud Arsai Investmentsiga on viidanud ka Savisaar ise. Ta märkis aasta eest, et fond loodi tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning «seoses raamatute sarja väljaandmisega on fond oma tegevuse lõpetanud».
Põhja ringkonnaprokuratuur on teatanud, et õigusabitaotlusega seotud kriminaalasja menetlus jätkub ja seni pole kellelegi kahtlustust esitatud. Eesti õigusabitaotluse rahuldamist toetasid kõik Šveitsi kohtuastmed ja viimane osa taotluse põhjal välja antud dokumentidest saabus Eestisse mullu oktoobris.