Eduka europrojektina käima lükatud ning nüüdseks valminud Saaremaa Teadus- ja Huvikooli keskkonnahariduskeskuse juurdeehitus pakub avastamisrõõmu ja üllatusmomente nii suurematele kui ka väiksematele külastajatele.
Saaremaa Teadus- ja Huvikooli keskkonnahariduskeskuse väljaehitamine on võit tervele Eestile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aado Haandi, Saaremaa Ühisgümnaasiumi haldusjuhi selgitusel tekkis vajadus uue keskkonnahariduskeskuse järele mitme asjaolu kokku langemisest.
«Keskkonnaalase hariduse vajadus ühiskonnas tervikuna on viimasel ajal aina kasvanud. Ei Kuressaare linnas ega mujal Saare maakonnas polnud varem asutust, kes spetsiifiliselt selle teemaga tegeleks,» räägib Haandi. «Saaremaa Ühisgümnaasiumis töötavad kogenud, pädevad, üle-eestiliselt tuntud loodusainete õpetajad, kes lisaks põhitööle on aastaid tegelenud loodus- ja keskkonnaalase klassi- ning koolivälise tööga: juhendanud uurimistöid, korraldanud loodusnädalaid ja -laagreid, viinud läbi paljusid keskkonnaprojekte,» selgitab Haandi projektile eelnenud olukorda.
Toetuseta poleks tulemust
Projekti käigus ehitati välja ja sisustati Saaremaa Teadus- ja Huvikooli keskkonnahariduskeskus eesmärgiga luua baas keskkonnahariduslikeks tegevusteks. Selleks tehti Saaremaa Ühisgümnaasiumile juurdeehitus põrandapindalaga 250 m².
Nüüdseks on saadud toetuse abil valmis keskus, kus olemas labor, ringitöö ruum, suur õpperuum, mida vajadusel võimalik lükandseinaga poolitada. Samuti on valminud laoruumid õppevahendite hoidmiseks, pind näituste tegemiseks ja abiruumid. Keskuse kolme korrust ühendab omavahel lift, mis loob võimaluse ka liikumispuudega inimestel keskuses pakutavast osa saada. Projekti elluviimise käigus varustati keskus IKT seadmetega – laua- ja sülearvutid, interaktiivne tahvel, projektor. Soetati keemia, bioloogia, energiasäästu ja digimõõtesüsteemi õppevahendid. Ruumid varustati mööbli ja muu vajaliku sisseseadega.
Aado Haandi sõnul oli Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse roll projekti elluviimisel ülioluline, moodustades 90% kogu projekti maksumusest. Omafinantseeringu osa kattis Kuressaare linn oma eelarvest. «Rohkem kui 300 000 euro suurune investeering käinuks ilma toetuseta meile kindlasti üle jõu, sestap poleks me toetuseta sellist mastaapset projekti ellu viia suutnud,» möönab Haandi, et toetussumma kulus selles olukorras kogukonnale hädasti ära.
Võidab nii kohalik kogukond kui terve Eesti
Haandi sõnul võib öelda, et kuigi lõpptulemusega ollakse väga rahul, tuli jooksvalt lahendada nii mitmeidki probleemolukordi.
Esimene ehitushange läks planeeritust kallimaks ja küsimuse all oli kogu projekti teostamise võimalikkus tervikuna. «Taotlesime lisarahastust ja selle ka saime, kuid meid tabas halb uudis – ehitaja läks veidi enne tööde lõpetamist pankrotti. Tuli teha uus hange ja leida uus ehitaja.» Seejärel aga asjad laabusid ja seda suuresti tänu väga heale koostööle Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaatori Kaidar Viikmaniga.
Praeguseks on keskus Saaremaal väga hästi vastu võetud. «Keskuses toimuvate õpitubade ja koolituste kohad täituvad kiiresti ning seal toimuvale pööratakse suurt tähelepanu. Ja seda mitte ainult Saaremaal. Elavat huvi on asja vastu näidatud ka mujalt Eestist. Keskuses töötas eelmisel õppeaastal kaheksa ringi, juhendati uurimistöid, korraldati üheksat eri tüüpi õpituba. Tegevusse olid haaratud viie erineva Saaremaa kooli õpilased ning lastelaagrites osalejad, tehti paarkümmend erinevat koolitust täiskasvanutele. Kahe nädala jooksul kasutasid keskust oma praktikabaasina Tartu Ülikooli mükoloogia eriala magistrandid ja doktorandid. Meie endi jaoks on põhiline see, et keskuse abil kasvab lapsest ja noorest keskkonnateadlikum ja loodusesõbralikum inimene,» sõnab Haandi kogu kollektiivi nimel.