Obama ja Balti liidrid rõhutasid laiapõhjalise koostöö vältimatust

USA riigipea ja Balti riikide presidendid rõhutasid reedel tehtud ühisavalduses laiapõhjalise ja igakülgse koostöö vältimatust, et suurendada julgeolekut, demokraatiat ja majanduslikku edukust.

«Meie edus on äärmiselt tähtis koostöö – Balti riikide omavaheline koostöö, koostöö piirkondlike partneritega, näiteks Põhjamaadega, ning Atlandi-ülene ja rahvusvaheline koostöö. Seetõttu on meil ühine huvi arendada edasi koostööl ja vastastikusel lugupidamisel põhinevaid suhteid piirkonna kõigi riikidega,» märkisid USA president Barack Obama, Eesti riigipeaToomas Hendrik Ilves, Läti president Andris Bērziņš ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaitė ühisavalduses.

«Me oleme tugevamad ja meie võimalused on suuremad, kui tegutseme üheskoos ja koondame jõupingutused ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Me tunnistame ja kinnitame kindlat huvi kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste vastu, sest see kokkulepe avardab võimalusi Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel tugevate kultuuri- ja majandussidemete laiendamiseks. See kõrgetasemeline ja kõikehõlmav kokkulepe tugevdab üleilmset kaubandussüsteemi ning edendab ka konkurentsivõimet ja majanduskasvu lisaks Atlandi-ülese kaubanduse ja investeerimistegevuse toel juba loodud miljonitele töökohtadele,» seisab riigipeade ühisavalduses.

Presidendid kinnitasid kavatsust suurendada energiajulgeolekut Läänemere piirkonnas ja kinnitasid arendada Läänemere energiaühenduste kavaga hõlmatud projekte, et mitmekesistada energiaallikaid, suurendada energiaturgude läbipaistvust ning luua alus jätkusuutlikule majanduskasvule kogu piirkonnas.

Ameerika president kinnitas oma riigi toetust Baltimaade püüdlustele kodumaiste energiaallikate ja puhta energia lahenduste, sealhulgas energiatõhususe arendamisel, et saavutada energiajulgeoleku tugevdamise, kliimamuutuse ning tuumaohutuse ja -julgeolekuga seotud ühised eesmärgid.

Ameerika Ühendriigid, Eesti, Läti ja Leedu kinnitasid kavatsust tugevdada omavahelisi suhteid, laiendades majandusliku heaolu kasvatamiseks ühiselt kaubandussidemeid, tõhustades üleilmsete julgeolekuprobleemide lahendamiseks strateegilist koostööd ning edendades demokraatiat ja inimõigusi kogu maailmas.

«Mõistes kasu ja ohte, mis kaasnevad suureneva sõltuvusega infotehnoloogiast ja küberruumist, kavatseme pöörata rohkem tähelepanu küberjulgeolekuga seotud küsimustele nii piirkonna tasandil ja kogu maailmas. Seame eesmärgiks edendada piirkonna kriitilise tähtsusega taristu küberjulgeolekut avaliku ja erasektori koostöö kaudu. Jätkame koostööd küberkuritegude uurimisel ja kurjategijate vastutusele võtmisel,» kinnitasid neli presidenti.

«Lisaks soovime edendada ühist arusaama internetivabadusest, tehes koostööd teiste riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja erasektoriga. Meie jõupingutustel on ühine eesmärk: avatud, koostalitlusvõimeline, turvaline ja usaldusväärne internet, kus eraelu puutumatus ja kodanikuõigused on kaitstud ning teave ja ideed saavad vabalt liikuda ning mis edendab tänapäeva majandusele vajalikke uuendusi,» seisab avalduses.

Avalduses märkisid riigipead viidates Balti hartale, et Ameerika Ühendriikidel kui NATO liitlasel on sügav ja kestev huvi Eesti, Läti ja Leedu sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja julgeoleku vastu. Balti riigid omakorda lubasid anda olulise panuse NATO missioonidele Afganistanis ja mujal eesmärgiga säilitada ja laiendada alliansi võimekust kollektiivkaitse, julgeolekukoostöö ja kriisireguleerimise vallas Euroopas ja väljaspool seda.

«Mõistes praktilise koostöö väärtust, tegutseme ühiselt selle nimel, et tõhusust suurendada ja piiratud ressursse võimalikult hästi kasutada. Selgitame NATO raames ühiselt välja esmatähtsad valdkonnad, koolituse ja õppuste võimalused ning arendame neid. Teeme ka piirkondlikke ühishankeid ja viime ellu teisi vastastikku kasulikke julgeolekuprojekte,» seisab avalduses.

«Pidades silmas, et NATO sõjaline missioon Afganistanis lõpeb 2014. aastal, on äärmiselt tähtis hoida alliansi võimet tagada kollektiivkaitse ja aidata kaasa üleilmsele julgeolekule. Majanduslikult keerulistele aegadele vaatamata peame kõik tagama piisavad kaitseinvesteeringud, et säilitada vägede võimekus, mobiilsus ja koostalitlusvõime.» Kõik osapooled kinnitasid kavatsust saavutada või hoida kaitsekulutused tasemel kaks protsenti SKP-st.

Pidades silmas omavahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, kinnitasid riigipead oma eesmärki jätkuvalt edendada õigusriigi põhimõtteid, mis on vabade ja demokraatlike rahvaste ühenduse aluseks, ning meenutasid iga riigi kohustust kaitsta ja austada kõigi inimeste õigusi, kodanikuvabadusi ja inimväärikust oma territooriumil.

Balti presidendid kinnitasid oma tänu Ameerika Ühendriikidele ja Ameerika rahvale mittetunnustamispoliitika eest külma sõja ajal. «Meie soojade suhete aluseks on tihedad inimestevahelised suhted ning Eesti, Läti ja Leedu diasporaa rikkalik panus Ameerika Ühendriikide paljurahvuselisse kultuuri,» seisab avalduses.

Lisaks Valges Majas aset leidnud kohtumisele Balti presidentidega kohtub Obama järgmisel nädalal Stockholmis Põhjamaade peaministritega.