Riigikohus ei võtnud menetlusse kaebusi aprillirahutuste kohtuotsuse kohta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öise Vahtkonna liikmed Dmitri Linter (vasakul)ja Maksim Reva
Öise Vahtkonna liikmed Dmitri Linter (vasakul)ja Maksim Reva Foto: Liis Treimann

Riigikohus otsustas mitte menetleda riigiprokuratuuri ega Öise Vahtkonna advokaatide kaebusi aprillirahutuste kohtuotsuse peale, millega ringkonnakohus mõistis õigeks Dmitri Linteri, Maksim Reva ja Mark Sirõki.

Riigikohus otsustas 20. juulil, et ei võta menetlusse riigiprokuratuuri kassatsioonkaebust Dmitri Linteri, Maksim Reva ja Mark Sirõki kriminaalasjas süüdistuses karistusseadustiku paragrahv 238 järgi.

Riigiprokurör Triin Bergmann ütles Postimees.ee'le, et riigiprokuratuur oleks soovinud ka riigikohtu sisulist analüüsi aprillimässu organisaatorite süüasjas: «See oleks toonud selgust massiliste korratuste organiseerimise paragrahvi õigusliku tõlgendamise osas. Süüdistuse esitamine oli põhjendatud, sest isikute organiseerimistegevuse kohta oli kogutud piisavalt tõendeid, kuid kohtu hinnangul ei olnud selline tegevus kvalifitseeritav massilistele korratustele üleskutsumisena.»

«Samas on oluline, et aprillimässu organisaatorite süüasi on saanud kohtult lõpliku hinnangu,» lisas Bergmann.

Võitjad hakkavad hüvitist taotlema

Esmaspäeval tegi riigikohus otsuse mitte menetleda ka advokaatide Leonid Olovjanišnikovi ja Vladimir Sadekovi kassatsioonkaebusi samas süüasjas.

Kuigi advokaatide kliendid Dmitri Linter, Mark Sirõk ja Maksim Reva mõisteti ringkonnakohtus õigeks, ei olnud nad rahul sellega, kuidas õigeksmõistetav otsus oli sõnastatud. Õigeksmõistvat kohtuotsust ennast nad edasi ei kaebanud.

Sirõki ja Reva kaitsja Sadekov ütles venekeelsele Postimees.ee'le pärast riigikohtu otsust, et asub nüüd taotlema oma esindatavatele põhjendamatu vahi all hoidmise eest hüvitise väljamaksmist.

«Õigus saada hüvitist põhjendamatu kinnipidamise eest tuleneb õigeksmõistvast kohtuotsusest,» selgitas Sadekov, avaldades veendumust, et sellega probleeme ei teki.

Samuti tõusetub tema sõnul küsimus moraalse kahju korvamisest, kuid see on juba eraldi tsiviilasja teema.

2007. aastal maksis riik põhjendamatu kinnipidamise ühe päeva eest 840 krooni, selle järgi saaksid Reva ja Linter 171 360 krooni ja Sirõk 39 480 krooni – neist summadest arvestatakse maha tulumaks.

«Ma ei näe vajadust Strasbourg’i Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumiseks, kuna õigeksmõistev kohtuotsus jäi jõusse,» lisas Sadekov, öeldes, et kui tema esindatavad leiavad, et nende õigusi on rikutud, siis hakatakse asja arutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles