Nagu välk selgest taevast tuli sõnum, et Briti rahvuslikule tantsuauhinnale ehk sealsele tantsu-Oscarile on nomineeritud ka Eve Mutso jahe ja seksikas Hitchcocki blond, nagu on ühe tema rollisoorituse kohta kirjutanud briti ajaleht The Observer, vahendab Tiit Tuumalu.
Sellised väljendid on 25-aastase Eve Mutso kohta varemgi kõlanud. «Põhimõtteliselt ei lähe mulle korda niivõrd see, kuidas keegi oma emotsioone väljendab, kuivõrd milline see hinnang ise on, positiivne või negatiivne,» ütleb juba kolmandat aastat oti Balletis leiba teeniv tantsija.
Briti tantsupressil pole ülevoolavusega probleeme kui asi meeldib, ütlevad selle mahlakalt välja, kui ei meeldi, võivad salvata iseäranis irooniliselt. Mutso kohta on seni jagunud ikka kiidusõnu iseäranis pärast seda, kui oti Ballett kutsuti tänavu augustis üle pika aja prestiiikale Edinburghi festivalile.
Just seal, George Balanchinei kolme lühiballetti tantsides, jäi Mutso silma ka Briti rahvusliku tantsuauhinna (National Dance Awards) üriile.
Saavutus on seda hinnatavam, et auhinda annavad välja spetsialistid rohkem kui 50 liikmest koosnev kriitikute organisatsioon Critics Circle. Nemad juba õhku ei müü.
Ootamatu, isegi okeeriv
Mutso jaoks tuli kolme nomineeritu sekka pääsemine üllatusena, võiks öelda isegi okina. «Jah, ma teadsin, et tegin mõned päris head etendused Edinburghis, aga et see midagi sellist võib kaasa tuua...» tõdeb ta.
«Viimased pool aastat olen nii tiheda graafikuga töötanud, et muu peale pole aega isegi mõelda. Teed tööd ja ei oota muud kui seda tunnustust, mis pärast etendust aplausina tuleb.»
Eesti tantsuhuvilisele ei tohiks Eve Mutso nimi päris tundmatu olla. Enne kui ta Estoniast 2002. aastal lahkus, tõestas ta end perspektiivika kaasaegse koreograafia tõlgendajana, tantsides Mauro Bigonzetti «Coppelias» ja Luciano Cannito «Cassandras».
Just nende valguses selgines arusaam, et see on stiil, milles ta võiks päris hea olla, milles edasi areneda. Et ka Estonia trupi sisekliima polnud tollal just kõige parem, otsustas Mutso proovida mujal.
Ent miks otimaa? «Suurbritannia köitis sellega, et siinsetes truppides said väga heal tasemel kokku erinevad tantsustiilid. oti Ballett oli vahetanud kunstilist juhti (Robert Northi asemele tuli Ashley Page toim), asjal tundus värske hoog olevat, pealegi plaanisid nad välja tuua Forsythei ja Balanchinei kahe minu lemmiku loomingut.»
Mutso sõitis Londonisse, ühele trupi kolmest ametlikust auditionist ja osutus kohe valituks, vaatamata sellele, et ainuüksi tol päeval oli tal üle 30 konkurendi. «Mäletan seda päeva hästi, audition oli seitse tundi pikk, lõpuks, kui olin surmväsinud ja lonkisin hotelli, mõtlesin, et tegelikult polegi see tähtis, kas ma saan selle töö või mitte. Kogesin juba ainuüksi nende seitsme tunniga nii palju uut ja huvitavat.»
Trupi reklaaminägu
Praegu on oti Balletis palgal 35 tantsijat. Esindatud on Jaapan, Kanada, Itaalia, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Venemaa, Austraalia, USA, Argentina... Priimabaleriini ei ole. «Meil on mitu head tantsijat,» rõhutab Mutso.
Suurbritannia tantsupildis pole oti Ballett enam aastaid peksupoiss. Selle märgiks on ka kutse järgmise aasta märtsis Sadlers Wellsi, Londoni mõjukaimale kaasaegse tantsu areenile. «Nojah, Ashley Page on siin asjale elu sisse puhunud,» nendib ka Mutso veel aastaid tagasi majanduslikes raskustes virelenud trupi kohta.
Üks nõkse truppi laiemalt tutvustada on nn reklaaminägude kampaania. Mutso on siin «tegija», keda ikka ette lükatakse. Ühe huvipakkuva detaili leiab oti Balleti interneti koduleheküljelt veel nimelt spondeerib Eve Mutsot juveelifirma Hamilton & Inches.
«Jah, sain ilusa kaelakee, sponsorraha läheb kompaniile. «See on selline programm «Spondeeri tantsijat». Taas üks viise, kuidas viia meie balletti vaatajale lähemale,» tõdeb ta.
13. detsembril on Mutsol juba järgmine esietendus välja tuleb Ashley Pagei «Tuhkatriinu», kus ta tantsib kurja võõrasema ja head ristiema. Rahvuslike tantsuauhindade laureaadid selguvad 19. jaanuaril Londonis Covent Gardenis.
------------------------------------------------------------
Eve Mutso hõljub kui eeter
Stuart Sweeney, London, tantsuajakirjanik:
oti Balleti juht Ashley Page tunnistab, et värbas Eve Mutso kohe, kui teda nägi.
Millega jäi teile silma Eve Mutso?
Esimest korda nägin ma Evet meie auditionil (ettetantsimine toim). Ta oli pikk, ilus ja suurepärase baleriini «varustusega» millised pöiad ja jalad! Eve füüsiline võimekus on vaimustav. Pealegi, ta on tõeliselt eeterlik tantsija.
Millises suunas on arenenud tema oskused oti Balletis tantsides?
Kõigepealt, tõusnud on Eve usk endasse, oma võimetesse. Isiksusena, aga ka tehniliselt on ta tugevam nii jutustavas kui abstraktses balletis. Ma olen kindel, et tema potentsiaal pole veel täielikult avanenud.
Millistes lavastustes on ta teie silmis iseäranis silma paistnud?
«Nightswimming into Day» (koreograaf Ashley Page toim), «4 Temperaments» (George Balanchine), «Rubies» (George Balanchine), «Acrid Avid Jam» (Ashley Page), «32 Cryptograms» (Ashley Page), «Artefact» (William Forsythe), «Apollo» (George Balanchine) ja «Cheating Lying Stealing» (Ashley Page).