Orkaani mõõtu küündivat jaanuaritormi võib vaieldamatult pidada 2005. aasta olulisemaks sündmuseks Eestis ja Läänemere regioonis. 8.-9. jaanuaril ulatus purustava tormituule tugevus iiliti 38 meetrini sekundis ja tormi tekitatud ajuvesi Pärnus 275 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli.
Kuna nii ulatuslikku veetõusu pole ammu olnud, tuli vähemalt ühiskonna enamikule see üllatusena. Ekspertide hinnangul pole aga Pärnus saavutatud veetase absoluutne lagi, «soodsate» ilmastikutingimuste korral võib veetase tõusta kolm meetrit üle Kroonlinna nulli.
Jaanuaritormi kahjud
Jaanuaritormi kahjude peamisteks põhjustajateks olid tormituuled ja üleujutused. Otsesed kahjud ulatusid valitsuse hinnangul 749 miljoni kroonini, avaliku sektori kahju on hinnatud 307,4 miljonile kroonile.
Rannaäärsetel tiheasustusaladel kannatasid suurimat kahju eramajaomanikud seoses majade ja vara kahjustumisega peamiselt üleujutuse tõttu. Enim kannatanud Pärnus oli eramajaomanike kahju 241 miljonit krooni ehk 70 protsenti kogu Pärnu kahjust, ettevõtete kahju oli 95 miljonit krooni (27%) ning linnavara kahju 9 miljonit krooni (3%). Sisemaal oli suurimaks pahategijaks tormituul, mis murdis metsas suurel hulgal puid, kahjustas elektriliine ja lõhkus katuseid.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hinnangul on laastatud riigimetsa pindala üle 20 000 ha kogutagavaraga üle 564 000 tihumeetri. RMK otsene rahaline kahju ulatus 1,22 miljoni kroonini. Erametsades murdis jaanuaritorm hinnanguliselt 600 000 tihumeetrit kasvavat metsa.
Otsestele kahjudele lisaks oli tormil ka palju kaudseid kahjusid, mille all kannatavad paljud ettevõtjad tänaseni. Jaanuaritorm kahjustas Eesti lääneranniku kalurite ja talunike tootmisvahendeid paljudel juhtudel pöördumatult, mistõttu oli häiritud nende töötegemine. Kaudselt kannatas ka Eesti metsamajandus, suure tormikahjustustest tekkinud ülepakkumise tõttu langesid regioonis puidu hinnad. Ainuüksi puidu hindade languse tõttu jäi näiteks RMK-lt riigieelarvesse laekumata üle 10 miljoni krooni.
Eriolukord
Jaanuaritorm testis inimeste ja võimude valmisolekut loodusõnnetusteks. Valmisolek oli kehv, paljudele tuli niisugune stsenaarium üllatusena, meetmeid rakendati hilja ja ka tagajärgede likvideerimine kujunes suureks õppimiseks.
Inimeste üllatust näitas kasvõi tulvavette jäänud autode hulk Pärnus, enamik ei osanud karta tulvavete niisugust ulatust. Rääkimata autodest, mis uppusid uudistajate lõbusõitudel. Sõidukikindlustusega seotud juhtumeid oli tormiga seoses kokku 294 ja hüvitisi maksti välja ligikaudu 46 miljoni krooni ulatuses.
Novembris 2005 toimus tormi teine «katse» ja selleks ajaks oli Eesti valmisolek tunduvalt paranenud. Ametiasutused ja päästeteenistused olid valmis tegutsema, ka inimesed olid ohtudeks ja üllatusteks rohkem valmis. Kuigi novembritormi puhul reageeriti tihti üle ja pärast isegi pahandati ilmajaamaga liigse prognoosi pärast, on see siiski parem kui tagantjärele tarkus, nagu juhtus jaanuaris 2005.
Planeerimis- ja ehitusvead
Paljude jaanuaritormist lähtuvate kannatuste põhjuseks oli liiga julge rannale ehitamine ja vähene planeerimine. Viimased 20 aastat on näidanud, et ilmarekordid ei jää ületamata ja Eesti ei jää maailmas toimuvast igavesti puutumata.
Kui jaanuaritormi järel on Eestis riskide vähendamise erakorralised meetmed (päästetööd) pädevalt rakendatud ja harjutatud, siis taktikalistele ja strateegilistele meetmetele on planeerimisel ikka vähe tähelepanu pööratud.
Palju äärmuslike ilmastikuolude aspekte on jäänud hindamata, analüüsimata ja arvestamata. Alustades näiteks elementaarsest hoonestusala kõrgusjoone määratlemisest ja sellega seotud riskide hindamisest. Ka «talumehetarkused» asustuse planeerimisel on ununenud.
Jaanuaritormi järel on sellega veidi tegelema hakatud, samas on asustuse planeerimise kunst palju keerulisem kui samakõrgusjoone järgi riskide määratlemine.
Asumite planeerimisel vajavad hindamist ka maaparanduse mõjud veereiimile (Euroopa uputuste üks põhjus), vooluveekogude sängi muutmine ning kõvakattega pindade levikust tulenev äravooluinertsi vähenemine. Kõik need praegu tühisena tunduvad pisiasjad võivad kontrollimatute arenduste korral muutuda kuhjuvate probleemide allikaks.
Ehituspraagi suhtes oli jaanuaritorm aga karmim kui riiklik ehitusjärelevalve. Tormis said rängalt kannatada üleminekuaastatel halvasti projekteeritud ja ehitatud objektid.
Viimasel paarikümnel aastal on Eesti tellijad ja ehitajad kasutanud tihti halbu materjale ja olnud lohakad, nüüd said nad karistada. Ainuüksi Pärnu linnas sai kannatada 775 maja. Üle Eesti lõhuti tuhandeid katuseid.
Kas kindlustus aitab?
Headel peremeestel pole muretsemiseks põhjust, meil kehtivad ehitusnormide alused ületavad vajaliku varuga seni Eestis kogetud tuule tugevuse (48 m/s, 1969. aastal) tunduvalt.
Siiski pole välistatud, et uue sajandi reaalsuse ja paremate modelleerimistulemuste alusel peaks Eesti projekteerijate kliimanormid üle hindama. Ohtlikel aladel oleks tellijatel põhjust nõuda traditsiooniliseks saanud odava «kipsplaatehitise» asemel tõhusamaid konstruktsioone, mis tormi ja märjaks saamist kannataksid.
Üheks loodusõnnetuste riskide vähendamise allikaks on kindlustus. Üksikjuhtude ja piiratud leviala puhul on see tõhusaks kaitseks. Kui õnnetused sagenevad või võtavad määramatu jõu mõõtme, pole kindlustusest abi. Sagedaste loodusõnnetuste piirkondades on riskid ja sellest lähtuvad kindlustusmaksed nii kõrged, et kindlustamine ei tasu ära.
Jaanuaritormi järel Eestis lahvatanud kindlustusvaidlus (kas tavaline kodukindlustus katab merelainete ja üleujutuse kahju jms) leidis kiiresti positiivse lahenduse. Kindlustusfirmadel oli vaidluste ja mainekaotuse asemel «odavam» muuta juhtunu suhteliselt kalliks reklaamikampaaniaks.
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel olid 2065 jaanuaritormi kahju juhtumi hüvitised kokku 189 miljonit krooni.
Sõidukikindlustuse hüvitisi maksti välja 46,8 miljoni krooni ulatuses (296 juhtumit), äriettevõtete hüvitisi 57,6 miljoni krooni ulatuses (401 juhtumit), kodukindlustuse hüvitisi 84,8 miljoni krooni ulatuses (1370 juhtumit). 63 protsenti kodukindlustuse ja 74 protsenti äriettevõtete kindlustuse väljamaksetest tehti Pärnumaal.
Esimene ja teine Eesti
Keskmine kodukindlustuse väljamakse oli Pärnu maakonnas ligikaudu 73 000 krooni, Eestis keskmiselt 56 000 krooni. Keskmine sõidukikindlustuse väljamakse oli kodukindlustuse maksest tunduvalt suurem, ligikaudu 160 000 krooni.
Need arvud näitavad, et elanikud olid kodukindlustusse liiga vähe investeerinud ja vaevalt suudavad kindlustusmaksed katta tegelikke tormikahjusid. Samas on inimeste huvi kindlustuse, õiglase kindlustushinna ja reeglite vastu tõusnud. Seega oli jaanuaritorm kasulik õppetund nii kindlustusfirmadele kui ka tarbijatele.
Turvalise loodusega Eestil on jaanuaritormist palju õppida, kuigi see oli kallis õppetund. Ameeriklased on iga-aastaste orkaanide ja tornaadode puhul selle teemaga põhjalikult tegelenud, möödunud aasta orkaanikahjustused näitasid aga, et arenguruumi on neilgi. Alles New Orleansi hävimise järel orkaanis Katrina said paljud ameeriklased teada, et nende maailma juhiks pürgivas riigis elavad miljonid inimesed allpool vaesuspiiri ja loodusõnnetus heidab neid igaveseks põgenikelaagrisse, sest keegi ei hakka vaeste linnaosasid taastama.
Eestil on New Orleansi juhtumist palju õppida. Kas ühiskond on kihistunud ja eristunud on edukad ja vähem edukad, kes on õnnetuste korral kergemini haavatavad ja pärast enam jalgu alla ei pruugi saadagi? Kas see nn teine Eesti on ka geograafiliselt isoleerunud ning elab oma elu ja võitleb sellega kusagil oma «slummis»? Kas riigi ja omavalitsuse meetmed käsitlevad esimese Eesti ja teise Eesti hävinud katuseid õiglaselt? Kas peret toitva talu taastamine Häädemeeste vallas ei saa vähem raha kui kellegi aiamaja taastamine rannarajoonis?
Välisel vaatlusel võib üleujutusala tunduda aasta hiljem kena ja taastunud, üleujutuste varjatud tagajärjeks on hallitusseentest saastatud õhk niiskust saanud hoonetes, mis tervist tasapisi laastab.
Paljud inimesed Edela-Eestis pole suutnud oma maju korralikult remontida. Ilmselt ei ole veel põhjalikult uuritud tormi tagajärgede likvideerimise edukust erinevates ühiskonnagruppides, see võiks olla abiks meie ühiskonnamudeli loomisel. Tsivilisatsiooni tugevuse määravad nõrgemad.
Positiivsed tagajärjed
Esiteks õppis Eesti ühiskond loodusjõududega arvestama ja ohtudele reageerima. Ametiasutused said tõsise õppuse eriolukordades tegutsemiseks ning motivatsiooni kriisiolukorras reageerimise tõhustamiseks tulevikus. Parandati ka näiteks elektririketest teatamise süsteemi, et vähendada liinide ülekoormatuse ohtu ulatuslike avariide korral.
Teiseks hakati arutlema planeerimise ja analüüsi, sh riskianalüüsi vajaduse üle asustuse rajamisel.
Kolmandaks said eestlased indu kliimamuutuste võimalike mõjude ja tagajärgede arutamiseks. Mõisteti, et Eesti põhjustab globaalset soojenemist ja võib selle tagajärjel ka kannatada.
Neljandaks sai Läänemeri tormiga suure koguse värsket ookeanivett, mis on siinset vee-elustikku arvestades väga oluline.
Tähtsaimaks positiivseks tulemiks oli aga üle pika aja Eestis levinud solidaarsustunne. Kannatanuid abistati vabatahtlikult nii töökäte, vajalike materjalide kui ka rahaliste annetustega.
