Puuderekordit hoidva Põlvamaa vallavanemad lükkavad ümber oletuse, et Lõuna-Eestis on invaliidipabereid välja kirjutatud liiga kergelt, n-ö täiendava teenimisallikana.
Puuderohkuse põhjustasid kolhoositöö ja väljaränne
19. august 2009, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui joonistada kaart, millel Eesti maakonnad oleksid toonitud vastavalt puudega inimeste osakaalule nende elanikkonnas, säraksid Põhja-Eesti maakonnad helehallidena, Lõuna-Eesti aga oleks süsimust.
Tallinnas, Harjumaal ja Hiiumaal on puudega inimeste osakaal rahvastikust vaid viis-kuus protsenti, Põlvamaal aga tervelt 22,4 protsenti, Võrumaal 20,2 ja Valgamaal 17,1 protsenti.
Kas Lõuna-Eestis harrastatakse puuete väljakirjutamist täiendava tuluallikana, nagu vihjavad sotsiaalministeeriumi ametnikud? Põlvamaa vallavanemad välistavad selle võimaluse üsna üksmeelselt.
«Ükski perearst niisugusele riskile lihtsalt ei läheks,» on Laheda vallavanem Sirje Tobreluts veendunud. Vallavanemad pakuvad olukorra selgituseks kolm asjaolu.
Kolhoosikorra pärand
«Kolhoosikord ja raske põllumajanduslik töö on rahva tervise ära tapnud,» sedastab Kanepi vallavanem Aivar Luts. «Põllutöö oli kolhoosis füüsiline töö hommikust õhtuni, sest tehnika oli kehv.»
Ka Tobreluts viitab, et enamik puudega inimesi on 50–60 aasta vanused ning nende viljakam tööiga jäi kolhoosiaega. «Traktoristide talutud vibratsioon oli hull, toonased traktorid ei ole praegustega võrreldavad,» kirjeldab vallavanem.
«Farmitöötaja kummikud olid naiste jalgade surm. Lisaks olid siinkandis töötasud väikesed, mäletan, et näiteks Paides Estonia kolhoosis maksti ikka mitu korda rohkem. Eks elatustase mõjutab ka tervist.»
Kolhoositöö kehvemal järjel majandites ühes kolhoosikorra lõpus harvaks jäänud tervisekontrolliga võib olla puueterohkuse üks põhjus.
Suur väljaränne
«Elujõulisem ja noorem inimene on Lõuna-Eestist ära läinud,» lisab väikese Orava valla vallavanem Ülo Plakso. «Seeläbi tõuseb puudega inimeste osakaal.»
Vanu inimesi kirjutatakse aga jälle maale sisse, kui nad on linnas korteriga hätta jäänud, seletab Plakso. Ka 2700 elanikuga Kanepi valla 460st puudega inimesest 200 on Erastvere hooldekodu psüühilise puudega patsiendid.
Hea omavalitsus
Laheda vallavanema Sirje Tobrelutsu sõnul vääriksid paljud, kellele on vormistatud kergem puue, sügava puude väärilist kohtlemist.
«Pime või amputeeritud jalaga inimene peab kahe aasta tagant oma puuet pikendama, justkui loodaksid ametnikud, et jalg kasvab tagasi,» imestab Tobreluts. «Ei kasva ju. Oma inimesi vaadates tunnen küll, et nad on haiged.»
Nagu sõnastab Orava vallavanem Ülo Plakso, võibki puuete arvu kasvatada tõik, et Lõuna-Eesti vallajuhid tunnevad igaüht isiklikult. «Meie vallad on rahvale lähemal ja abivajajaid aidatakse paberite ajamisel,» kinnitab Plakso. «Tallinnas ei pruugi inimene paberite vormistamisega toime tulla, kuigi tal on puue.»
Mis on puuetega inimeste rohkuse tegelikult põhjustanud, vajab lausa teaduslikku uurimist, usuvad vallavanemad. «Sellest võiks magistritöö kirjutada,» pakub Luts.