Ida-Viru Keskhaiglal on lootust eurorahale
20. august 2009, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur kirjutas eile alla määrusele, mis võimaldab otsustada seni kasutamata kesk- ja piirkondlike haiglatele mõeldud euroraha kasutamise.
Ligi 180 miljonile kroonile on enim lootust SA Ida-Viru Keskhaiglal, mis on eelmisel sügisel kinnitatud eelistusnimekirjas kolmandal kohal, teatas ministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.
Kuna eurorahade investeeringute eelarves on kasutamata vahendeid 179 920 000 krooni, siis on võimalik olemasoleva eelarve ulatuses toetada eeldatavalt ainult ühte projekti. Eelmisel sügisel investeeringute kava eelistusnimekirja alusel toetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juurdeehitusi. Investeeringute kava pingereas on kolmas SA Ida-Viru Keskhaigla.
Pevkuri sõnul ei ole senini saanud veel kasutamata 179 920 000 krooni eraldamist otsustada, kuna Ida-Viru Keskhaigla küsitud toetussumma oli sellest suurem. «Usume, et tulenevalt ehitushindade langemisest on Ida-Viru keskhaiglal võimalik juurdeehitus valmis saada ka vähema toetusega kui esialgselt taotletud. Ida-Virumaa vajab kõigile tänastele nõuetele vastavat haiglakompleksi, kus patsiendid saaksid kõrgetasemelist eriarstiabi. Patsientide jaoks muudab uus hoone arstiabi kättesaadavuse tunduvalt mugavamaks ning töötajatele tähendab see paremaid töötingimusi,» lisas Pevkur.
SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul on allkirjastatud määrus konkreetne samm teel uue aktiivravikorpuse ehitamiseni. «180 miljonit krooni on piisavalt suur summa ja lisades sellele haigla omafinantseeringu kuni 100 miljonit krooni, on võimalik täita taotletud projekti põhieesmärk - viia ühte hoonesse erakorraliste patsientide ja intensiivravi vajavate patsientide ravi. See, et saame toetuse vähemas mahus võrreldes taotlusega, tähendab meie jaoks kogu projekti investeeringute osa kulude ümbervaatamist, samas on pooleteise aastaga toimunud eelkõige ehitussektoris ikkagi piisavalt suur hinnalangus,» ütles Bakler.