Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Piksevarras tõrjub ohtliku ülepinge majast eemale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Puude alla ei tohi äikese ajal varjuda – neil on väike maandustakistus ja seetõttu tabab välk neid sagedasti. Fotol on välgust tabatud kuusepuu. | FOTO: Peeter Kümmel

Kuigi seadus piksevarrast eramajale paigaldama ei kohusta, tuletavad tänavustes marulistes äikesehoogudes süttinud majad meelde vajaduse kaitsta end ja oma vara võimalike pikselöökide eest.

«Ainuüksi tänavu on Lõuna-Eestis pikselöögist süttinud 12 maja ja kaks puud,» rääkis päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibo-kand kurbadest faktidest.

Margo Lempu, päästekeskuse insenertehnilise büroo juhataja, nendib, et piksevarras on ainus asi, mis maja pikselöögi eest kaitseb.

«Elektri vanem vend äike otsib kõige lihtsamat kohta, kuhu end maandada. Korraliku piksepüüduri ja maandusega varras on selle jaoks just parim koht,» selgitas ta.

Oht kodutehnikale

Paraku seadus piksevarda paigaldamist eramajadele ei nõua – kohustuslik on see vaid tiheasustuses teistest hoonetest kuni 15 meetrit kõrgematel hoonetel ja ka inimeste kogunemise kohtades.

Samas on mõistlik maja pikse võimalike kahjutegude vastu kindlustada.» Tartu Postimehe küsitletud kindlustusfirmad kinnitasid, et piksevarda olemasolu ei ole kindlustuseks vajalik.

«Piisab, kui hoone vastab tuleohutuse nõuetele,» kinnitas Hansa varakindlustuse kindlustusdirektor Margus Lii-gand.

Elekter tuleks hoonest välja lülitada aga ka sel juhul, kui piksevarras on majal olemas.

«Pikselöögiga võib majja jõuda ülepinge ja selle tagajärjel on inimene kogu oma kodutehnikast ilma,» hoiatas Lempu.

Tema kinnitusel ei ole seejuures vahet üksikul maamajal või suure linnamaja korteril.

«Linnas on äikesel võimalusi rohkemgi pahandusi teha,» sõnas ta.

Juhe seinast välja!

Ordi Tartu arvutisalongi juhataja Matis Mugra sõnul on elektroonikakauplustes müügil küll ka piksekaitsega pikendusjuhtmeid, mida saaks oma kodutehnika kaitsmiseks kasutada.

«Väga ei saa aga nende peale loota, sest näiteks paljud Hiinas valmistatud piksekaitsega pikendusjuhtmed ei ole väga töökindlad,» nentis ta. Samas teab ta juhtumeid, kus pikendusjuhtme kaitse ei jõua löögist saadud võimsat ülepinget püüda.

Seetõttu on kõige kindlam viis oma kallite kodumasinate kaitsmiseks äikesehoo ajal juhe seinast välja võtta.

Arvutitel tuleb masina tagant ka võrgukaardijuhe eemaldada.

Teleril ja videomakil tuleks ära võtta ka antennikaabel, sest sellegi kaudu võib pikse tagajärjel tekkiv liigne pinge seadet rikkuma pääseda.

Mitmete kindlustusfirmade pakutav koguriskikindlustuse pakett annab pikse vastu laiema kaitse, lubades hüvitada nii elektrivoolu toimel kui pikse tagajärjel kodumasinatele ja olmeelektroonikale tekkinud kahju.

Salva Kindlustuse ASi varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt lisas, et väga kalli elektroonika – näiteks haiglate meditsiinitehnika – ja suuremate arvutivõrkude kindlustamisel nõutakse kindlustajalt ka ülepingekaitse seadmeid.

Käitumine äikese ajal

• Lülita välja elektriseadmed.

• Ära räägi äikese ajal võrgutelefoniga. See võib põhjustada elektri- või akustilise šoki.

• Hoidu eemale seinakontaktidest, neist võib saada välgulöögi.

• Ära tee äikese ajal tuld ahju ega pliidi alla. Suits on hea elektrijuht ja tõmbab välku.

• Selgita lastele, et ohtlik ei ole müristamine, vaid välk.

• Kui oled vees või veekogul ja näed äikese lähenemist, tule kohe välja.

• Olles äikese ajal lagedal, ära liigu ega jookse, pigem heida madalamas kohas pikali.

• Äikese ja halva nähtavuse korral ole autoga sõites eriti ettevaatlik, paduvihma ja rahe ajal peatu maantee serval. Rahe võib sõidu ajal purustada auto esiklaasi.

• Ära varju puude all, eriti ohtlik on olla lehtpuude all: neil on väike maandustakistus ning neid tabab välk sagedamini.

• Kui su majal pole piksekaitset, mõtle selle kohesele püstitamisele.

• Õnnetustest teata kohe telefonil 112.

Allikas: www.emhi.ee

Tagasi üles