Euroopa Komisjon: me pole Markovi küsimuses Eestit survestanud

Urmas Seaver
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu lipp Euroopa Komisjoni hoonel.
Euroopa Liidu lipp Euroopa Komisjoni hoonel. Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa Komisjoni (EK) õigus-,vabadus- ja turvalisusküsimuste pressiesindaja Michele Cercone sõnul pole EK survestanud Eestit Sergei Markovi viisakeelu tühistamisel.

«Panna kedagi viisakeelu listi või sealt ära võtta on üksnes liikmesriigi pädevus,» edastas EK Eesti esinduse meediaosakond Cercone sõnu. «Euroopa Komisjon ei avaldanud mingilgi moel Eesti valitsusele survet.»

Välisminister Urmas Paet ütles ERR Uudiste andmetel eile «Aktuaalsele kaamerale», et Eesti partnerid Euroopas ei leidnud, et Markovile kehtestatud viisakeeld oleks olnud adekvaatne reaktsioon Eesti poolt.

Vastuseks küsimusele, kes on partnerid, kellest ta rääkis, ütles välisminister: «Näiteks ka Euroopa Komisjoni väga kõrge esindaja.»

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiülem Hendrik Hololei Paeti sõnades ei kahtle. Hololei ütles KUKU raadio saates Nädala Tegija, et välisministrid kohtuvad tihti ja lisaks ametlikele kohtumistele on ka nn koridorivestluseid.

Hololei rõhutas, et mingit informatsiooni tal selle skandaali kohta ei ole, aga kui minister Paet on nii öelnud, siis ta ei kahtle, et Paetil poleks erinevaid koridorivestlusi ühe või kahe inimesega olnud. Hololei tunnistas, et tihti on eravestlustel suurem kaal kui ametlikel seisukohtadel.

Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha märkis Postimees.ee`le, et Paet ei ole kunagi rääkinud sellest, EK esindaja oleks Eestit survestanud. 

«Me räägime, et viisakeeldude praktika teemal on olnud kõnelusi muuhulgas Euroopa Komisjoni esindajatega,» lisas ta. «Meie tähelepanu on juhitud Schengeni sissesõidukeelu küsimustele, aga keegi pole meilt kunagi nõudnud kellegi eemaldamist Schengeni sissesõidukeelu nimekirjast.»

«Liikumise piiramise rakendamisega kolmandate maade isikute suhtes Schengeni ja ELi ruumis kaasneb paratamatult vajadus konsultatsioonideks ja informatsiooni vahetuseks, mida näeb ka ette vastav praktika ja millega tuleb arvestada. Igal liikmesriigil on õigus teha selliseid otsuseid, aga neid tehes lähtutakse olemasolevatest tavadest ja reeglitest,» teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Pressiesindaja sõnul peab välisministeerium jätkuvalt õigeks Eestisse sissesõidukeelu kohaldamist Markovile ja Jakemenkole, mis kehtib mõlema osas endiselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles