/nginx/o/2009/10/19/253003t1h564a.jpg)
Solarise keskusel oli kasutusluba, aga kino ripplagi kukkus ikkagi alla. Ülemiste viaduktile väljastati luba paar nädalat pärast avamist, kuid selle aja jooksul ei juhtunud rajatisega midagi. Seega võib teha järelduse, et kasutusluba kui paber ei muuda ühtegi ehitist veel turvalisemaks.
Solarise keskuses omanikujärelevalvet tegeva OÜ Ahti Väin Konsult juht Ahti Väin selgitas, et iga ehitise lõpphäälestamine toimub alles siis, kui kasutusluba on väljastatud ehk tegelikes oludes. Ka Solarise kinosaali kui tehniliselt keeruka rajatise kõik parameetrid saab lõplikult paika panna alles siis, kui inimesed saalis istuvad.
Ta lisas, et omaniku järelevalve jälgib ehitise valmimist algusest lõpuni, mistõttu nende vastutus on küllatki suur. Põhiline kohustus on jälgida seda, et ehitamine käiks täpselt projekti järgi. Solarise kino ripplae osas oli selles mõttes kõik korras. Aga ikkagi kukkus lagi alla.
«Ehituses on nii palju erinevaid detaile, kuid lõplikult vastutab ikkagi ehitaja, kuidas ta ühe või teise asja paika paneb,» ütles Väin. «Kui kogu ehitamise käik on dokumentaalselt tõendatud, siis kasutusloa väljastamine on tõesti teatud mõttes formaalne tegevus.»
Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier märkis, et ehitusjärelevalve jälgib seda, et kõik projekti ning ehitusloaga ettenähtu oleks tegelikkuses ehitaja poolt ka tehtud.
Ta lisas, et kui asjatundjad on kõik dokumendid üle vaadanud, siis kasutusloa vormistamisel ei saa alati olla nii jäik, et hoonet ei tohiks enne kasutusse anda.
Seier ütles, et Solarise keskuse ehitus- ja projektdokumentatsiooni oli kuus telerikastitäit. Kui tahetakse öelda, et suurele hoonele anti kasutusluba alles avamisele eelnenud päeval, mistõttu oleks tegemist olnud justkui tormamisega, siis ei vasta see tõele. Nimelt olid kõik asjasse puutuvad eksperdid kogu dokumentatsiooni selleks ajaks juba üle vaadanud ning oma allkirja andnud. Sellest lähtuvalt oli kasutusloa väljastamine vaid üks bürokraatlik toiming.
Ta lisas, et Tallinna ehitusjärelevalve käib ehitisi tavaliselt kontrollimas pärast nulltsükli ja hoone karbi valmimist ning päris lõpus. Solarise puhul külastati ehitusplatsi aga tihemini, kuna tegemist oli suure ja keeruka rajatisega.
Kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve juhindub oma tegevuses ehitusseadusest ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusest, mis paneb paika, mida peab üks ehitusluba sisaldama. Seieri sõnul ei ole selles määruses sõnagi ripplagedest. Seega ei peakski ehitusjärelevalve justkui ripplagedega tegelema.
«Meie vaatame ripplage nagu hoone sisekujunduselementi,» ütles Seier. «Pärast Solarise õnnetust oleme siiski sunnitud ka ripplagesid kontrollima hakkama, kuigi see ei ole otseselt meie ülesanne.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Kunnar Kukk kinnitas, et kasutusluba ei hoia ära õnnetust. Samas on luba tõend sellest, et on tehtud kõik vajalikud tegevused ehitise projektile ja muudele nõuetele vastavusse viimisel.