Vaata, millised on võimekaimad ja kehvimad omavalitsused

Üks auditeeritud omavalitsustest oli Õru vald. Pildil Õru vallamaja. Foto: Mihkel Maripuu

Siseministeeriumi täna tutvustatud kohalike omavalitsuste võimekuse indeks avalikustab 2009-2012 aastate andmete põhjal võimekamad ja vähemvõimekamad omavalitsused.

Eesti kõige võimekamatest omavalitsustest asuvad seitse esimest Harjumaal:

1. Viimsi vald

2. Rae vald

3. Saue linn

4. Tallinn

5. Harku vald

6. Saku vald

7. Jõelähtme vald

8. Ülenurme vald (Tartumaa)

9. Tartu linn

10. Kuressaare linn (Saaremaa)

Viimased kümme on aga järgmised:

217. Lohusuu vald (Ida-Virumaa)

218. Torgu vald (Saaremaa)

219. Piirissaare vald (Tartumaa)

220. Karula vald (Valgamaa)

221. Tootsi vald (Pärnumaa)

222. Meeksi vald (Tartumaa)

223. Alajõe vald (Ida-Virumaa)

224. Põdrala vald (Valgamaa)

225. Peipsiääre vald (Tartumaa)

226. Õru vald (Valgamaa)

Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskuse uuringu andmetel oli nii 2011. kui ka 2012. aastal Eesti võimekaim omavalitsus tegelikult Rae vald Harjumaal, kuid uuringu metoodika arvestab viimase nelja aasta andmeid, seega on tänavuses uuringus jätkuvalt esikohal Viimsi vald.

2012. aasta arvestuses oli Rae vallal 84,1 punkti ning Viimsi vallal 81.3 punkti, 2011. aastal Rae vallal 84,4 ning Viimsi vallal 81,7 punkti, 2010. aastal Rae vallal 81,9 ja Viimsi vallal 84,8 punkti ning 2009. aastal Rae vallal 84,1 ja Viimsi vallal 85,2 punkti.

Uuringu koostaja Rivo Noorkõiv märkis, et omavalitsuste võimekuses on väga suured erinevused. Kui Viimsi vallal on aastate 2009-2013 aasta arvestuses kokku 84,5 punkti, siis tabeli viimasel kohal asuval Õru vallal vaid 15 punkti.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles uuringu tutvustusel, et peamine murekoht on jätkuvalt väga suured erinevused meie omavalitsuste võimekuses. «Sisuliselt tähendab see, et sõltuvalt oma elukohast saavad inimesed väga erinevaid ja erineva tasemega teenuseid,» ütles Kiisler. Ministri hinnangul on tänase omavalitsuskorralduse juures see ka paratamatu ning lootus, et kõik tänased omavalitsused neile seadustega pandud ülesandeid täita suudavad, ebareaalne.

Positiivse poole pealt tõi Kiisler välja, et viimaste aastate võrdluses on siiski vähenenud vahe ääremaaliste ja mitte-ääremaaliste omavalitsuste vahel, samuti on väiksemad suurematele pisut rohkem järgi jõudnud. «Need tulemused tõestavad, et riigi regionaalpoliitilised meetmed annavad ääremaadel reaalseid tulemusi,» ütles Kiisler.

Uuringu läbi viinud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhi Rivo Noorkõivu sõnul eristub omavalitsusüksuste võimekuse indeksi põhjal kaks arengusuunda. «Võimekuse koondumine Tallinna linnastusse ja Lõuna-Eesti mõningane mahajäämus. Võimekuse taseme poolest eristuvad mitte ainult üksikud omavalitsusüksused vaid terved piirkonnad,» rääkis Noorkõiv.

Lisaks tavapärasele omavalitsuste indeksi analüüsile kaardistas Geomedia ka linnade ja valdade tegevust ettevõtluse arendamise valdkonnas. Lisauuringut kommenteerides tõi Noorkõiv välja, et paljud omavalitsused tegelevad ettevõtluskeskkonna arendamisega, ent neil puudub reeglina süsteemsus ja meetmete fokusseeritus. Vähene on ka võimekus algatusi käigus hoida. «Oluline, et nii kesk- kui ka omavalitsus töötaksid ühiselt välja motivatsioonipaketi ettevõtluse arendamiseks,» lausus Noorkõiv.

Regionaalministri hinnangul on ettevõtluse arendamise puhul täna peamiseks probleemiks omavalitsuste vähene motivatsioon sellega tegeleda. «Sageli elavad inimesed hoopis teises vallas ning sinna läheb ka maksuraha. Siin on väga ühene lahendus ka olemas – üksused peavad olema piisavalt suured, et nii elukohad kui töökohad oleks ühes omavalitsuses,“ ütles Kiisler ning möönis, et sisuliselt tähendab see tõmbekeskuste reformi elluviimist.

Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu põhinäitaja hõlmab nelja-aastast perioodi. Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Aruanne analüüsib omavalitsuste indeksi väärtusi perioodil 2009-2012.