Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega rakendatakse Eestis patsientide vaba liikumise direktiivi põhimõtted. Direktiivi rakendamine võib kaasa tuua välispatsientide arvu teatava tõusu.
Valitsus kiitis heaks patsiendidirektiivi
12. september 2013, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktiiviga luuakse võimalus kõigil Euroopa Liidu liikmesriigi patsientidel saada plaanilist tervishoiuteenust igas liidu riigis, mistõttu võib direktiivi rakendumisega kaasneda välispatsientide arvu teatav tõus.
Vajadusel on Eestil võimalus kehtestada oma ravikindlustatute huvide kaitseks välispatsientidele ka juurdepääsupiirangud.
«Usun, et tegelikult tekib meil arvestatav võimalus tervishoiuteenuste ekspordiks ning välispatsientidega kaasa tulev raha on tugev täiendus Eesti Haigekassa vahenditele,» ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Ravikulude hüvitamist on Eesti patsientidel võimalik taotleda hiljem Eesti Haigekassalt. Sama võimalus kehtib ka ravi käigus väljakirjutatud ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel.
«Hüvitame ka praegu patsiendi ravi välismaal juhul, kui haigekassa on selleks loa andnud või kui kohese ravi vajadus on tekkinud teises liikmesriigis olles,» ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. «Direktiivi põhimõtete rakendamisega Eestis paranevad meie patsientide valikuvõimalused, sest välismaal saadud plaaniline tervishoiuteenus hüvitatakse ravikindlustusest juhul, kui selle saamise õigus haigekassa kulul oleks inimesel olnud ka Eestis. Teise riiki ravile minekuks on vaja enamasti saatekirja, täpselt nii nagu Eestis,» rõhutas minister.
«Kindlasti tuleb silmas pidada, et haigekassa hüvitab ravi oma hinnakirja järgi. Kui ravi teises riigis on kallim, siis peab patsient olema valmis selle vahe ise kinni maksma,» lisas ta.
Kõik liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma hiljemalt 25. oktoobril.