Brüsselis toimunud tippkohtumisel valiti Euroopa Liidu presidendiks Belgia peaminister Herman Van Rompuy. ELi välisministriks sai praegune kaubandusvolinik Catherine Ashton.
Euroliidu presidendiks valiti Van Rompuy
19. november 2009, 21:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Van Rompuy on uus president,» kinnitas üks Tšehhi diplomaat Brüsselis toimuva tippkohtumisel AFP-le.
Vahetult enne tippkohtumist võttis Suurbritannia peaminister Gordon Brown tagasi Tony Blairi kandidatuuri Euroopa Liidu presidendi kohale. Sellega nõustuti pärast seda, kui vasaktsentristid lubasid toetada ELi välisministri kohale senise kaubandusvoliniku britt Catherine Ashtoni kandidatuuri.
Varem oli euroliidu presidendi kohale kandideerimisest loobunud Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende.
Rompuyle, keda toetas ka euroliidu praegune eesistujamaa Rootsi, pakkusid konkurentsi Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ja endine Iiri riigijuht John Bruton.
62-aastane Herman van Rompuy kuulub flaami kristlik-demokraatlikusse parteisse. Ta on olnud Belgia asepeaminister ja eelarveminister. Alates 1995. aastast kuulus ta Belgia esindajatekotta. Alates juulist 2007 kuni peaministriks saamiseni 2008. a. lõpus oli van Rompuy esindajatekoja esimees.
Suurbritanniast pärit paruness Catherine Margaret Ashton on olnud Ühendkuningriigi parlamendi ülemkoja leiboristist liige, ülemkoja juht ja valitsusnõukogu lordpresident Gordon Browni esimeses valitsuses. Ashton on saanud majandusalase hariduse. Catherine Ashtonil on väga suur Euroopa-alane kogemus, kaasa arvatud Lissaboni lepingu menetlemise juhtimisel Ühendkuningriigi parlamendi ülemkojas ning tegelemine Euroopa Liidu õigusalaste ja siseküsimustega oma eelmistel ametikohtadel.
Lissaboni lepingu kohaselt on eesistuja ülesanne juhatada ja suunata ülemkogu tööd, tagada selle töö järjepidevus ja ettevalmistamine ning aidata kaasa kokkulepete saavutamisele ülemkogus. Eesistuja valitakse ülemkogu poolt kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks ühe tagasivalimisvõimalusega.