Uue kooliseaduse eelnõu vastuvõtmise järel kavatseb riik kehtestada gümnaasiumi alampiiriks 120 õpilast. See tähendab suure osa maakeskkoolide sulgemist.
Seadus lööb väikestele koolidele surmakella
23. november 2009, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus menetletav uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu näeb ette gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest ning koolisüsteemi «korrastamist». Eelnõu annab omavalitsustele võimaluse teatud aja vältel ise otsusele jõuda, kuidas gümnaasiumid riiklike nõuetega vastavusse viia.
Praktikas tähendab see, et valdadele antakse armuaeg oma koolide vabatahtlikuks liitmiseks. Kui seda teatud tähtajaks ei tehta, sekkub riik, hakates tühistama «alaväärtuslike» gümnaasiumide koolituslube.
Kuid ei eelnõus ega üheski teises ametlikus dokumendis pole kirjas, millised on need nõuded, millele omavalitsused peavad oma koolid kohandama. Eelnõust võib aru saada, et üheks olulisemaks kriteeriumiks saab gümnaasiumiõpilaste arv. Kuid õpilaste minimaalse nõutava arvu kehtestab valitsus oma määrusega alles pärast eelnõu seaduseks saamist.
Selleks otsustavaks arvuks saab 120 õpilast, teatas Postimehele haridus- ja teadusministeeriumi konsultant Asso Ladva. Vähemalt niipalju õppureid peab igas gümnaasiumis õppima.
«Üheski dokumendis seda praegu veel kirjas ei ole, kuid see arv on välja koorunud erinevatest esinemistest ja materjalidest,» selgitas Ladva.
Tema sõnul tähendab see, et gümnaasiumilt nõutakse kahe keskmiselt 20 õpilasega paralleelklassi olemasolu nii 10., 11. kui ka 12. klassis.
Ladva kinnitas, et omavalitsustele antakse aega alamõõdulised gümnaasiumid ise kinni või kokku panna. «Kui kolm-neli valda teevad ühiselt gümnaasiumi, siis moodustavad need vallad ka selle gümnaasiumi koolituspiirkonna,» lausus Ladva.
Eelnõu järgi peavad vallad otsuse tegema 2012. aasta 1. septembriks, selle tähtaja ületamise korral sekkub riik. Teisalt ei välistanud Ladva, et tähtaeg nihkub aasta võrra hilisemaks: praeguse eelnõu järgi tuleks lastevanematele nende lapse kooli sulgemisest teatada juba 2012. aasta 1. märtsiks. Kuna praegu on juba 2009. aasta lõpp ning eelnõu on endiselt vastu võtmata, võib muudatuste tegemiseks liiga vähe aega jääda.
Võrumaa Varstu keskkooli gümnaasiumiosas õpib praegu üle 70 õpilase ning seega ei kvalifitseeru kool uue eelnõu järgi enam gümnaasiumiks.
Varstu vallavanem Rein Ansip ütles, et kooli sulgemine ei tähendaks keskhariduse lõppu mitte ainult Varstu vallas, vaid ka naabervaldades.
«See võimalus kaoks nii Varstu kui ka Mõniste rahval, kust praegu meie keskkooli käiakse,» tõdes Ansip. «Meile lähim gümnaasium hakkab siis olema Võrus, 33 kilomeetri kaugusel. Mõnistest tuleks kooli käia 40 kilomeetri taha.»
Vallavanem tõdes, et ei suuda mõista, miks soovib riik maakeskkoole jõuga sulgeda. «Väidetel, et neis anta head haridust, pole alust. Kes õppida soovib, saab seda teha igal pool,» lausus ta. Ka autoriteetsed haridusuuringud kinnitavad, et erinevalt paljudest Lääne-Euroopa maadest on kõik Eesti koolid tegelikult silmapaistvalt ühtlase õpetamistasemega.
«Riik soovib järjekindlalt elu maal välja suretada,» andis vallavanem Ansip hinnangu oma nimekaimu juhitava valitsuse tegevusele. «Seda on aastate jooksul pidevalt üritatud teha, aga siiani ei ole õnnestunud.»