Lätis ja Rootsis aitab last üksi kasvatava ema või isa, kes teiselt vanemalt elatist kätte ei saa, hädast välja riik, makstes asendustoetust ja nõudes maksmata alimendid hiljem ise välja.
Läti ja Rootsi üksikvanemad saavad riigilt asendustoetust
8. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätis maksab üksikvanemale alimente laste- ja pereministeeriumile alluv, spetsiaalselt selle probleemi lahendamiseks loodud Elatise Tagamise Fond.
Samast kohast tuleb lisaraha ka juhul, kui vanemalt välja mõistetud elatise summa on väiksem kui riiklik miinimummäär, mis on praegu kuni seitsmeaastase lapse puhul vähemalt 40 ja 7–18-aastase puhul vähemalt 48 latti (vastavalt 890 ja 1065 Eesti krooni) kuus.
Samalaadne süsteem on ka Rootsis. Seal maksab sotsiaalkindlustusamet lahutatud vanemate lapsele või teda kasvatavale emale või isale kuus 1173 Rootsi krooni (umbes 2000 Eesti krooni) elatusraha. Vanem, kellelt alimendid välja on mõistetud, peab hiljem oma sissetuleku ja laste üldarvu järgi vähemalt osa raha tagasi maksma.
Lapse kasvataja või laps ei pea Rootsis ise kohtusse pöörduma, välja arvatud juhud, kui perest eraldi elavalt emalt või isalt on välja mõistetud suurem elatis kui sotsiaalkindlustusametist saadav 1173 Rootsi krooni.
Soome saatkonna pressinõuniku Arja Korhoneni sõnul peab põhjanaabrite juures lapse hooldaja, kes ei jõua vanemaga elatise maksmises kokkuleppele, kõigepealt jalge alla võtma kohtutee.
Kui teine pool kohtuotsusest hoolimata raha maksmata jätab, tuleb pöörduda inkassofirma poole. See võtab siis raha vanema palgast või pensionist või müüb maha tema vara.
«Alimentidel on inkassos eelisõigus, need võetakse maha enne teisi võlgasid,» lisas Korhonen.
Samas maksab Soome riik lastele, kes vanemalt alimente ei saa, samasugust elatist nagu neile, kelle vanem on surnud. Tänavu on see toetus kuni 130 eurot ehk ligikaudu 2034 krooni kuus.
Leedus peab ema või isa alimentide saamiseks samuti kõigepealt pöörduma kohtusse. Kui kohtuotsusest abi ei ole, on järgmine samm kohtutäituri jutule minek. Too võib võlgniku välja kutsuda ja talle meeldetuletusi saata. Kui vanem nende peale ei reageeri, saab kohtutäitur võtta vajaliku raha võlgniku sissetulekuist või siis müüa tema vara.
Lätlastel on aga vaatamata riiklikule fondile hoolimatute vanematega probleeme. Seda näitab ilmekalt fakt, et möödunud aastal tegid Läti Esimese Partei ja Läti Tee liitu kuuluvad perede- ja lasteminister Ainars Baštiks ning teedeminister Ainars Šlesers ettepaneku asuda alimentide maksmisest kõrvale hiilijaid karistama juhtimisõiguse peatamisega.
BNSi teatel ütles Baštiks toona, et Lätis on ligikaudu 5000 meest, kes ei maksa oma lastele elatusraha, kuid kellel on seejuures auto.
«Senikaua, kuni alimentidest kõrvalehoidja ei ole võlga tasunud, on tema juhiluba kehtetu,» selgitas Baštiks. Šlesers täiendas, et juhtimisõiguse peatamine aitaks prioriteete ümber seada meestel, kelle jaoks auto on lastest tähtsam.
----------------------------------------------------------
Kas riigi roll üksikvanemate toetamisel on Eestis piisav?
Rein Lang
justiitsminister
Mina arvan küll, et riigi roll on täiesti piisav. Ega riik ei saa vanemate kohustusi üle võtta. See on eraõiguslik asi.
Elatusrahafond ei ole üldse mõeldav. Võiks ju ka tulumaksu tõsta 85 protsendile ja hakata kõike ringi jagama. See süsteem on olemas Rootsis ja lätlased tegid selle Rootsi eeskujul. Ma soovitan küsida Rootsi inimeste käest, Rootsi valitsuselt, Rootsi maksumaksjatelt, mis nemad sellest süsteemist arvavad.
Nad arvavad, et see on täiesti ebaõnnestunud, kuna tulemus ongi see, et jäetakse elatusraha maksmata, keeratakse see kohustus riigi krae vahele. See on pööraselt kallis. Oleme arvutanud, et see maksaks Eestis riigile vähemalt kaks miljardit, kui mitte veel rohkem, mis tähendab näiteks seda, et võiksime lõpetada vanemahüvitise maksmise ja muud sellised toetused ja maksta ainult elatist.
Urve Palo
rahvastikuminister
Praegune üksikvanema toetus on 300 krooni kuus, mis on kahtlemata ajale jalgu jäänud. Kindlasti saaks riik üksikvanemaid rohkem aidata. Mina toetan mõtet, et riik peab efektiivselt tagama selle, et mõlemad vanemad hoolitseksid oma laste eest, olenemata sellest, kas nad elavad oma lastega koos või mitte.
Praegune süsteem, kus üksikvanem peab oma elatist kauakestva kohtuprotsessi käigus välja nõudma, ja sedagi sageli tulemusteta, ei ole kindlasti rahuldav.
Marika Tuus
riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Et praegune süsteem end ei õigusta, näitab see, et üksikvanemad on Eesti kõige vaesem sotsiaalne grupp. Riigi toetus – 300 krooni kuus – on selgelt ebapiisav. Üksi last kasvatavale vanemale peab riik appi tulema.
Üksi last kasvatava vanema abistamiseks peaks riik kiirest käivitama elatusrahafondi. Riik maksaks vanemale toetust näiteks poole miinimumpalga suuruses. Riigil on ka tõhusamad hoovad elatusraha maksmisest kõrvale hiilija otsimiseks ja raha väljanõudmiseks.
Teame, et praegu tuleb ette sedagi, et vanemad elavad koos, ent riigi toetuse saamiseks registreerib ema end üksikvanemana. Kui isa teab, et temalt nii või teisiti raha välja nõutakse, laheneks küsimus iseenesest ja kõik isad saaksid kenasti kirja. Lätis see süsteem toimib, kuigi ka seal on probleemiks isadelt elatusraha kättesaamine.