Ehkki sel nädalal suri uude grippi veel kaks inimest, kellel tuvastati uus gripp alles lahangul ning järelikult nad gripivastast ravi ei saanud, ei osanud sotsiaalministeerium hinnata, kas nende elu oleks saanud päästa.
Praegused gripisurmad on Eesti jaoks alles algus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal suri kaks meest, kel tuvastati lahangul uue gripi H1N1 viirus. Sotsiaalministeerium ei saa kinnitada, kas sel nädalal surnud mehi oleks õigeaegne uue gripi vastane vaktsineerimine võinud päästa. «Enamikul juhtudest vaktsineerimine aitab vähendada haigestumist ja suremust, aga ka vaktsineerimine ei aita alati vältida haiguse rasket kulgu,» sõnas sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet Postimees.ee'le.
Otsesest vastusest küsimusele, kas viimased gripisurmad olid paratamatud, puikles Normet siiski eemale. «Uue gripi suremus ei ole suurem kui teiste sesoonsete gripitüvede puhul, aga seda ei ole eelmistel gripihooaegadel jälgitud nii täpselt ei Eestis ega ka rahvusvaheliselt,» selgitas ta.
«Hinnanguliselt sureb iga hooajal Eestis gripi tüsistustesse 0,05 - 0,3 protsenti haigestunutest, seega keskmiselt 40-60 surmajuhtu,» sõnas Normet, ennustades, et tänaste numbrite peale statistika pidama ei jää. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) on prognoosinud Eestile just sellist tänavuse gripihooaja surmajuhtude arvu.
Maailma tervishoiuamet (WHO) on veelgi pessimistlikum ja hindab tegelikuks grippi suremuseks Eestis 15-120 juhtu hooaja kohta.
Eilsel WHO pressikonverentsil kõneldi ka sellest, et ehkki nii võib näida, pole grippi suremus tänavu tegelikult suurem kui varasematel aastatel. Miks ka näiteks Eestis pole mitu aastat järjest ametlikult registreeritud ühtegi gripisurma, on selles, et enamasti ei ole see ühene põhjus. Pandeemilise gripipuhangu tõttu on avalikkuse huvi suurem ning hakatud selliseid andmeid hoolikamalt koguma.
Umbmäärane statistika
Teistes Euroopa riikides on statistika sama udune. Nagu Eesti, ei tee ka teised riigid enam kõikide uude grippi haigestunute kohta üksikasjalikku statistikat pärast seda, kui sai selgeks, et viiruse levik on laialdane. «Siis keskendutakse inimeste ravile,» selgitas tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Iiris Saluri.
Riigid annavad teada vaid sellest, milliseks nad hindavad riigisisest grippihaigestumise taset. «Grippi haigestumise intensiivsust on hinnatud väga kõrgeks Rootsis. Kõrgeks hinnatakse seda Bulgaarias, Taanis, Eestis, Saksamaal, Kreekas, Islandis, Iirimaal, Lätis, Luksemburgis, Norras, Poolas ja Hispaanias,» märkis Saluri. Ülejäänud Euroopa riikides hinnatakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks.
Kui 13 riigis, peamiselt Ida- ja Kesk-Euroopas praegu grippi haigestunute arv järjest tõuseb, siis kuues riigis - Belgias, Bulgaarias, Islandil, Põhja-Iirimaal, Norras ja Hollandis on vähemalt esimene gripilaine möödumas ja haigestumuse tempo langemas.