Täna oleks pidanud Viru maakohtu kohtunik Mihhail Komtšatnikov arutama Narva kohtus üht väärtegu, kuid selle asemel istub ta alates reedest vahi all. Teda kahtlustatakse altkäemaksu korduvas nõudmises ja võtmises.
Kohtunikul lasub raha eest kohtulahendite loomise kahtlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei pidas Mihhail Komtšatnikovi kinni reedel, kahtlustuse kohaselt nõudis kohtunik raha soodsate kohtulahendite tegemise eest ja ka sai seda, teatas riigiprokuratuur napisõnaliselt. Fakt on see, et täna, 7. detsembril ei hakka Komtšatnikov Narva kohtumaja saalis number 2 arutama süüdistatav Sergei Kolesnikovi väärteoasja. Kahtlane, et Komtšatnikov sel aastal enam üldse ühtki kriminaalasja arutab. Tema saatus oleneb nüüd sellest, milline süüdistus talle esitatakse ja kas esitatakse.
Hetkel on Eesti vanglates karistust kandmas vaid üks kohtunik. See on Harju maakohtu endine kohtunik Ardi Šuvalov, kes mõisteti vangi altkäemaksu võtmise katses.
Komtšatnikovi nimetas Viru ringkonnakohtu kohtunikuks Lennart Meri 16. novembril 1993. Viisteist aastat hiljem kaotas Komtšatnikov oma koha, sest 31. detsembril 2008 lõpetas Viru ringkonnakohus oma eksistentsi. Selle aasta 1. jaanuarist töötas Komtšatnikov Viru maakohtu kohtunikuna, mis kindlasti oli tema karjääriredelil suur tagasiminek ja suur kaotus ka palgas.
Kui ringkonnakohtunik Komtšatnikov teenis näiteks 2005. aastal 432 852 krooni, millest lisatasud ja hüvitised moodustasid 34 012 krooni, siis maakohtu kohtunikuna oli ta teenistus hulga väiksem.
Ida-Virumaal on aastaid käibel olnud ütlemine - mis mõtet on palgata advokaati, kui võid sama raha eest palgata kohtuniku. Kurjust täis ütlemine, ent egas rahva suud lukku saa panna.
«Kahetsusväärne, et selline asi on juhtunud,» ütles Postimehele Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik, kes lisas, et hetkel, mil tema veel kõiki asjaolusid ei tea, on tal vara juhtunut kommenteerida.
Samas tuletas Eerik meelde, et enne süüdimõistmist ei saa kellestki, ka mitte kohtunik Komtšatnikovist rääkida kui kurjategijast. Ent kus on siis väljapääs, et kohtunikud ei muutuks rahamaiaks.
«Riik ja kohtusüsteem peaksid tegema kõik, et kohtusüsteemi tuleksid tippjuristid. Kuid see eeldaks kindlasti konkursi ja motivatsiooni olemasolu. Kohtusüsteem on elanud üle aegu, kus kohtunikuamet ei olnud nii populaarne, kui praegu, mistõttu ka sisuline konkurss puudus.»
See oli vihje Eesti Vabariigi algusaastatele, mil kohtunikke otsiti ametisse tikutulega. Ja see oli ka vihje tänasele päevale, mil masu on pistnud käe kohtunike rahakotti ja seda märgatavalt tühjendanud.