Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas esmaspäeval kõrgemate riigiteenijate ametipalkade eelnõust välja võtta sätte, mis oleks keelanud maksta neile peale palga muid lisatasusid.
Komisjon tahab säilitada kõrgete ametiisikute lisatasud
7. detsember 2009, 19:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles BNSile, et komisjon otsustas lisatasude küsimust selle eelnõuga mitte reguleerida.
Algselt sätestas kolmapäeval muudetud kujul esimesele lugemisele jõudev eelnõu, et seaduses nimetatud kõrgetele ametiisikutele lisaks ametipalgale muid lisatasusid ei maksta. Samas ei oleks see ka siis seletuskirja järgi presidendi esindustasu ja tema eluruumiga kindlustamist, riigikogu kuluhüvitist ning riigikogu ja valitsuse liikmetele eluasemekulude hüvitise maksmist puudutanud.
Nüüd näeb eelnõu ette, et näiteks valitsuse liikmetele makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Linde kinnitusel täpsustas põhiseaduskomisjon esmaspäeval ka mõningaid eelnõus ette nähtud koefitsiente, millest oleneb riigiteenijate palga suurus. Eelnõu järgi ei moodustu nende palk alates järgmise riigikogu koosseisu volituste algusest enam mitte keskmise palga, vaid eelnõus sätestatava kõrgeima palgamäära alusel, mida korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga.
Suurimat palka hakkavad eelnõu järgi saama president, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees, kelle ametipalga koefitsient on 1,0. Seni puuduva palgamäära peaks pärast esimest lugemist eelnõusse lisama põhiseaduskomisjon.
Samas muutis komisjon koefitsienti, millega hakatakse korrutama riigikogu aseesimeeste, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu liikmete, ministrite ja riigisekretäri, aga ka riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimeeste ning kaitseväe juhataja palka, tõstes selle 0,8-lt 0,85ni.
Komisjonide ja fraktsioonide aseesimeeste ametipalga koefitsient suureneb muudatusega 0,7-lt 0,75ni ning sama suurt palka hakkavad eelnõu kohaselt saama ka ringkonnakohtu kohtunikud, kelle palgakoefitsient oli varem 0,6.
Riigikogu liikmetel hakkab palgakoefitsient olema 0,6 asemel 0,65, samuti nagu maa- ja halduskohtu kohtunikelgi. 0,55ga hakatakse edaspidi korrutama abiministrite, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, 0,35ga Eesti Panga nõukogu esimehe ja 0,25ga keskpanga nõukogu liikmete palka.
Algul olid eelnõus ära märgitud ka valitsuse ja ministrite nimetatavad ametiisikud, nagu kantslerid, asekantslerid, inspektsioonide ja ametite peadirektorid, maavanemad, riigi peaprokurör ning riigiarhivaar, kelle kohta sätestab eelnõu praegu vaid, et nende palgakoefitsient ei tohi olla kõrgem kui 0,65 nagu riigikogu liikmetel.
Eelnõu näeb ette, et riigiteenijate kõrgeim palgamäär indekseeritakse igal aastal indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest. Palgamäära indekseeritakse alates 2012. aasta 1. aprillist.
Kui olenemata palgamäära indekseerimisest peaks ikkagi tekkima vajadus kõrgemate riigiteenijate palku muuta, võib riigikogu koosseis seda teha oma kolmanda aasta kevadistungjärgul. Palgamäära muutus jõustub sel juhul järgmise parlamendikoosseisu volituste algusest.
Peale kõrgemate ametiisikute töötasu mõjutab seaduse jõustumine parlamendiliikmete ametipensione, mis on seotud riigikogu liikme palgaga, ning muid ametipensione, mis sõltuvad seaduses nimetatud palkadest.
Linde ütles BNSile, et kui riigikogu otsustab eelnõu esimese lugemise kolmapäeval lõpetada, peaks see jõudma teisele lugemisele tuleva nädala teisipäeval.
Riigikogu töökorralduse töörühma ettevalmistatud ja kõigi fraktsioonide algatatud eelnõu on parlamendi menetluses olnud alates eelmise aasta oktoobrist seni esimesele lugemisele jõudmata. Aasta algul põhjendas põhiseaduskomisjon seda vajadusega oodata ära riigikohtu otsus saadikute palkade külmutamise võimalikkusest.