Novembri lõpus teisel lugemisel katkenud koolireformil ehk põhikooli- ja gümnaasiumiseadusel napib riigikogus toetust, sest paljud erakonnad soovivad muu hulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ette nägeva seaduse põhjalikumat analüüsimist.
Koolireformil napib riigikogus toetust
10. detsember 2009, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus täna riiklikult tähtsa küsimusena arutamisel olnud koolireformi eelnõu sai halastamatult tuld nii kohale kutsutud ekspertidelt kui ka opositsioonipoliitikutelt ning vajadust sellega edasi töötada tõdesid ka koalitsioonipoliitikud.
Nii näiteks märkis riigikogulane Helmer Jõgi, et valitsusliitu kuuluva Reformierakonna fraktsiooni hinnangul tuleb eelnõuga teha veel kõvasti tööd, et «saaksime vettpidava põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise rakenduskava, mille keskmes on koolide jaoks selgelt sõnastatud kvaliteediprintsiibid, kvaliteedikriteeriumid, mitte üksnes ainult õpilaste arv».
«Meie fraktsioon usub, et kui haridus- ja teadusministeerium ning kultuurikomisjon panevad oma jõud kokku, et siis me saame ühiste jõupingutuste tulemusel ikkagi sellise eelnõu, millega saab teist lugemist jätkata,» märkis Jõgi.
Koolireform näeb suurte muudatustena näiteks ette, et gümnaasium ja põhikool lahutatakse ning, et põhikooli sisseastumiseks katseid ehk 1. klassi katseid enam ei korraldata. Samuti tahab ministeerium, et gümnaasiumis peaks olema vähemalt 120 õpilast.
Kultuurikomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg tõdes, et Eesti koolivõrk tahab korrastamist ja see on «mõnes mõttes meie killustatud omavalitsussüsteemi ohver».
«Meil on madal sündimus, koolid on pooltühjad, meil rajatakse ikka veel uusi koole teise, olemasoleva kooli kõrvale, mis ei ole kindlasti ratsionaalne,» sõnas Kreitzberg. Ta märkis, et viimase kümmekonna aasta jooksul on 90st kutsekoolist järele jäänud 30, 174st algkoolist 70 aga 230st gümnaasiumist on saanud 234 gümnaasiumi.
«Ja seda vaatamata sellele, et rahvaarv väheneb,» lausus Kreitzberg. «Siin (gümnaasiumide arvus) ei ole mingit reaktsiooni tegelikule olukorrale.»
Sarnaselt riigikogus täna samuti sõna võtnud koolijuhtide liidu esimehele Toomas Kruusimägile, linnade liidu tegevdirektorile Jüri Võigemastile ning mitmele teisele riigikogulasele, rõhutas ka Kreitzberg seda, et enne koolireformiga edasi minemist, tuleks veel põhjalikult analüüsida selle võimalikke tagajärgi, teha erinevaid uuringuid ning mängima läbi erinevaid koolivõrke.
Ta lisas, et ei ole põhimõtteliselt vastu põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisele, kuid rõhutas, et sellel lahutamisel peab olema sisuline põhjendus, mida aga praegu on väga raske näha.
Mitmed saadikud tõstatasid ka küsimuse, et võib olla tuleks koolireform läbi viia koos haldusreformiga.
Eelnõud kritiseerisid ka roheliste fraktsiooni liige Maret Merisaar, Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ning ridamisi Keskerakonna poliitikuid.
«Kõige suurem kriitikakoht on asjaolu, et ei ole esitatud mingeid majanduslikke arvutusi, mis tõestaksid selgelt ja üheselt väidetava kokkuhoiu,» rääkis Merisaar. «Kui analüüsida tegelikku olukorda, kus enamiku koolide puhul paiknevad nii põhikool kui gümnaasium ühes majas ei ole üldse arusaadav kahe eraldi üksuse rajamise vajadus. On selge, et selle sammuga hoopis kahekordistatakse administratiivse ja juhtimise kulusid.»
«Olen nõus, et tulevikus peab töö käesoleva ideega jätkuma, kuid me vajame tunduvalt enam informatsiooni, analüüsi, diskussiooni, enne kui me hakkame neid reforme tegelikult ellu viima,» leidis Rüütli.
«Mul on haridusministrile ettepanek - jätku ta praegu koolid rahule. Kaks IRLi ministrit, Lukas ja Kiisler, ühendage oma jõud ja alustage hoopis haldusreformist, muidu jõuame jälle sinna, kust eestlased kord alustasid - kolm klassi külakooli ja aitab küll,» lõpetas oma emotsionaalse sõnavõtu keskerakondlane Heimar Lenk.
Kultuurikomisjon kogub muudatusettepanekuid eelnõule homseni ning peab otsustama, mis eelnõust edasi saab.
Koolireformi eelnõu esitas vabariigi valitsus riigikogule juba jaanuaris ning selle esimene lugemine toimus kevadel. Teine lugemine oli parlamendis novembri lõpus, kuid see katkestati.