Vaktsineerimine uue gripi vastu algab täna-homme

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue gripi vaktsiini esimesed 50 000 doosi jõudsid Eestisse. Ravimi hulgimüügifirma Oriola laos pakkis komplekteerija Kerli Miil eile maakonnakeskustesse saadetavaid vaktsiinikoguseid.
Uue gripi vaktsiini esimesed 50 000 doosi jõudsid Eestisse. Ravimi hulgimüügifirma Oriola laos pakkis komplekteerija Kerli Miil eile maakonnakeskustesse saadetavaid vaktsiinikoguseid. Foto: Liis Treimann

Uue gripi vaktsiin jõudis Eestisse eile hommikul.  Tallinnas võib riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine alata juba täna-homme, mujal Eestis aga nädala jooksul.

Riskirühmadesse kuulub perearstide andmete põhjal praegu 119 000 inimest. Kui paljud neist tegelikult süsti saama tulevad, selgub mõne nädala pärast.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet selgitas, et süstisaajate kohta hakatakse igal nädalal aruandlust pidama, selgitamaks välja, kui paljud riskigrupi inimestest end vaktsineerida tahavad. Vaktsineerimine on patsiendile tasuta, selle maksab perearstidele kinni haigekassa, kulutades 67 krooni ühe doosi kohta.

Perearstid teatavad igale inimesele, kellele riik süsti ette on näinud, vaktsineerimise aja või lepivad kokku, millal keegi tulla saab. Süstist saadud immuunsus püsib kuni tuleva aasta sügiseni.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm ütles, et tormi pole vaktsineerimisele vaja joosta. «Aga need isikud, kes enda teada kuuluvad riskirühma, kuid kellega pole perearst ühendust võtnud, võiksid ise oma tohtri poole pöörduda,» märkis ta.

Kui mõni nädal tagasi räägiti, et kaks ravimitootjat saadavad Eestisse esimese partiina 150 000 doosi uue gripi vaktsiini, saabus eile vaid 50 000 doosi. Nii vähe seetõttu, et ühel tootjal, Belgia ravimifirmal GlaxoSmithKline (GSK) tekkisid tarneprobleemid. Kuigi nad lubasid Eestile 100 000 doosi vaktsiini, ei suutnud nad lubatud ajaks siia saata mitte ühtki süstlatäit. Kohale jõudis vaid teise tootja, ravimifirma Baxter partii. Kuna GSK lubab oma osa kohale saata detsembri lõpuks, peaks vaktsiinist piisama kuni veebruarini.

GSK Eesti juht Akshay Mody selgitas, et kui tavalisel aastal toodetakse gripivaktsiini 70 miljonit doosi, siis sel aastal tuleb toota 700 miljonit doosi, ja firma ei jõua seetõttu lubatud graafikus püsida. Häiritud on kõikide vaktsiinide tootmine.

Kuigi kogu tellitud vaktsiin  – 250 000 doosi – ei ole veel Eestisse kohale jõudnud, avaldas sotsiaalminister Pevkur lootust, et mõne aja pärast muutub see kättesaadavaks ka kõigile teistele, mitte ainult riskigrupile. Viimane ports vaktsiinidoose peaks saabuma jaanuari lõpus – veebruari alguses.

Näiteks Läti riik Pevkuri sõnul riskirühmi vaktsineerida ei plaani ja on valmis vaktsiini sisse ostma alles siis, kui see vabalt turule tuleb.

Möödunud nädalal haigestus ülemiste hingamisteede haigustesse ja grippi Eestis 8500 inimest ehk viiendiku võrra vähem kui nädal varem. Ehkki haigestunutest pooled olid lapsed, ei ole enam suletud ühtegi kooli.

Siiani on Eestis surnud viis inimest, kellel on lahkamisel avastatud uue gripi A(H1N1) viirus. Esimene ohver oli 13-aastane poiss.

Küsimusele, miks üldse on vaja haiguse taandumise ajal inimesi vaktsineerida, vastas Nurm, et gripp kulgeb alati lainetena ja järgmine uue gripi laine võib tulla veel jaanuaris-veebruaris.

Riskigrupid
Riskigrupid, keda uue gripi vastu vaktsineeritakse:

•    lapseootel naised
•    naised kuni kuus kuud pärast sünnitust
•    6–24-kuused lapsed
•    tervishoiutöötajad
•    farmatseudid ja proviisorid
•    piirivalve lennusalga ambulantslende tegevad töötajad
•    arstitudengid, kes ajutiselt asendavad ja abistavad arste või aitavad vaktsineerida
•    hoolekandeasutuste, avahoolduse ja koduõenduse töötajad
•    2–17-aastased lapsed, kes põevad näiteks nii kroonilisi hingamisteede haigusi kui ka immuunpuudulikkust (vt lisa www.sm.ee)
•    17–64-aastased täiskasvanud, kes põevad näiteks raskeid kroonilisi või immuunpuudulikkusega kulgevaid haigusi (vt lisa www.sm.ee)
Allikas: sotsiaalministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles