Kommentaar: pargiturism on kasvav trend kogu maailmas

Kadrioru Luigetiik. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

A iandus- ja pargiturism on kogu maailmas tänapäevane ja väga kiiresti kasvav trend. Seda tõdesid kõik tänavu juunis Saksamaal Potsdamis rahvusvahelisel pargikultuuri sümpoosionil osalenud, kaasa arvatud allakirjutanud.

Potsdami sümpoosion käsitles sellel aastal teemat «Pargid ja aiad kui kunstiteosed ning nende avastamata erinevus ja potentsiaal». Sümpoosionist võttis osa 118 oma ala spetsialisti Saksamaalt ning mujalt Euroopast – linnaruumi planeerijad, ülikoolide esindajad, parkide direktorid, ajaloolased jt. Sümpoosion oli väga mitmekesine – toimusid erinevad töötoad, lähikonna parkide külastused vaheldusid seminaridega.

Üheks regionaalarengu suureks potentsiaaliks peetakse parkide arengut – piirkonna eripäraks turismi suurendamisel võivad olla ka pargid ja lossiansamblid. Kadrioru park tunnistati 2006. aastal Eesti parimaks turismiobjektiks. See on suur tunnustus ja lisab meile võimalusi saada rahvusvaheliseks pargiturismi sihtpunktiks.

Taastamine sõltub rahast

Oluliseks teemaks on tõusnud kõikjal parkide rahastamise küsimus. Potsdamis leiti ühiselt, et parkide arengu tagamiseks peab neid juhtima riiklikult või omavalitsuse tasanditelt. Nii tekib võimalus rahastada taastamistöid projektide ja fondide kaudu, mis eraisikutele ja väiksematele ühendustele on kättesaamatud.

Kuna pargid on rajatud losside juurde, siis tihtipeale on alustatud esmalt losside restaureerimist ning rohealad jäävad üldjuhul järgmisesse etappi. Eravalduses olevad lossi- ja pargiansamblid tunnetavad enam puudust rahastamisest. Kuigi on olemas näiteid, kus kohalikud elanikud on moodustanud ühistuid ning valmis kirjutanud projektid ja rahataotlused Euroopa Liidule ning sealt ka raha saanud.

Näiteks Steinhöfeli lossi ja pargiansambel on kohaliku küla valduses – seda hoiab külas moodustatud selts, kes tegeleb kompleksi hooldamise ja arendamisega. Loss on välja renditud, selles tegutseb väike hotell, kuid seda kasutatakse aktiivselt ka pulmapidude korraldamiseks – üks pulm lõpeb ja teine algab.

Pargi taastamiseks ja hooldamiseks on aga leitud erinevate fondide kaudu rahastamise võimalusi, taastatud teedesüsteem ning väikevormid, peatatud edasine puistu hävimine.

Samas investeeritakse ehitistesse palju enam ja parkide taastamine ning arendamine on jäänud siiski tagaplaanile. Sellest hoolimata toimus linna rohelistel saartel palju erinevaid üritusi. Jääb aga alati küsimus, kui palju suudab park külastajaid vastu võtta, ilma et tekiks jäävaid kahjustusi. Ürituste planeerimisel peab seda alati arvestama.

Suunatus inimestele

Tänapäeval peavad pargid pakkuma mitmekesiseid teenuseid, kuid eelduseks, et inimesed üldse parki külastavad, on hästi korda tehtud park.

Lisaks erinevatele tegevustele ja kultuurisündmustele peavad pargid pakkuma ka mitmekesist võimalust kehakinnituseks – pargis ja selle lähiümbruses peab leiduma nii kõrgel tasemel restoran kui ka lihtne söögikoht, et tagada külastajate pikemaajaline pargisviibimine.

Selle koha pealt on Kadriorus veel arenguvõimalusi. Samas esimene väike samm selles suunas on astutud eelmisel aastal avatud Park Café abil. See on kohvik oma parimas tähenduses – hea kohv ja maitsvad küpsetised sobivad pargikultuuri juurde väga hästi.

Osaledes rahvusvahelisel pargi- ja aiakultuuri sümpoosionil, saime kinnitust, et suund, kuhu Kadrioru park on viimastel aastakümnetel liikunud, on õige. Meiegi tegutseme eesmärgiga hoida käigus avatud ja korrastatud parki, kus toimub erinevaid kultuuriüritusi ning mis on atraktiivne nii linlastele kui ka külalistele.

Kadrioru park on ainulaadne, kuna asub peaaegu linna südames. Pealinna kauneim puistu on piisavalt suure mastaabiga ja pakub külastajale erinevaid pargivorme ning lisaks on pargis külastamiseks eri muuseume, mis võimaldavad pikendada siin veedetud aega.