Sirje Niitra: nudistide alasti õigus
16. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pean ennast tolerantseks inimeseks. Oma pikast ajakirjanikuelust on mul meenutada juhtum, kus ühe ajalehe veergudel püüdsin kaitsta nudistide õigust alastikultuurile ja oma rannaribale.
Nüüd on nad selle õiguse Pirita rannas, ja kuuldavasti mõnel pool mujalgi, saanud. Aga nad tahavad rohkem. Sest neile selleks eraldatud alal pole palliplatse, tualette ja joogiputkasid.
Mõtleks, nad peavad endale palli mängima minnes püksid jalga tõmbama. Ülekohus ja inimõiguste rikkumine missugune!
Pirital on nudistid kuuldavasti linnaosavalitsuse nüüd kohtusse kaevanud. Sest nad tahaks kõikjal rannas vabalt ringi liikuda. Pealegi häirivad neid riides puhkajad ja sportlased, kes mere ääres jooksmas käivad. Selle peale tahaks küll taevast appi hüüda.
Tegelikult laiutavad nudistid Pirital teiste rannaliste arvel. Merivälja elanikud, kelle elupiirkonna all nimetatud rannaosa paikneb, on randa minekuga püsti hädas.
Ka minul peab olema õigus vabalt randa jalutada, ilma et peaksin pärast lastele selgitama, miks need onud paljaste nokudega vastu jalutavad, kui nende isa ennast kunagi laste nähes paljaks ei võta. Rannale lisaks on paljad mehed hõivanud ka metsaaluse jalgraja, demonstreerides kõrgematel küngastel seistes oma kehailu ühele ja teisele poole – ikka sellele vastavalt, kust parasjagu keegi lähenemas on.
Andku need nudistid andeks, kes tõesti rahulikult päikest võtavad ja püsti tõustes ennast vähegi kinni katavad, aga enamik neist, eriti just meestest, on lihtlabased liputajad. Veelgi enam, olen vähemalt kahel korral näinud, kuidas mehed ennast sealsamas rannas või metsatukas naisterahva lähenedes rahuldavad. Kord oli täiskasvanud mees nudistide rannas koguni poisikesega ametis. Mul ja minu kaugelt tulnud külalistel, kellele koduranda näitamas käisin, oli sellest terve päev paha maitse suus.
Mul ei ole midagi ei nudistide ega ka teiste vähemuste vastu, kui nad mind häirima ei tule. Aga nudistid tulevad. Leian, et minu õigusi on rikutud, kui ma ei saa rahulikult randa jalutada või metsateel rattaga sõita, ilma et seejuures negatiivseid emotsioone saaks.
Leian, et alastikultuuri viljelejad võiksid sarnaselt mõne teise vähemusi koondava seltsiga raha kokku panna ja kusagile täiesti oma maatüki osta, selle asemel et nõuda järjest suuremaid õigusi avalikus rannas. Nudistide tulihingeline eestvõitleja Olev Meremaa on ise öelnud, et suvi on siis käes, kui nudistid ja sinivetikad kohal. Mina väldiks parema meelega mõlemaid. Ja usun, et ma pole ainus.