Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lapsi peibutavad kirjud pakendid saavad peagi hoiatavad sildid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lastele teeb kindlasti nalja, kui pulgakomm keele tumepunaseks või erelillaks värvib, aga nende tervisele võivad toiduvärvid tõsist häda teha. | FOTO: Raigo Pajula

Paljud punast ja kollast värvi maiustused tuleb tõenäoliselt juba 2009. aastal varustada hoiatussiltidega, kui need juhtuvad sisaldama kuut toiduvärvi, mis võivad lastel põhjustada käitumishäireid.

Kahe ja poole aastane Doris Poom võis eile Tallinnas Mustamäe Prismas värvilisi komme valida, sest ema kontrollis üle, ega nende koostis lapsele kahjulik ole. | FOTO: Raigo Pajula

Eelmisel nädalal hääletas Euroopa Parlament selle poolt, et kuut kollaseid ja punaseid toone andvat toiduvärvi sisaldavad tooted tuleb lisaks koostisele varustada hoiatussildiga: «Võib avaldada kahjulikku mõju laste käitumisele ja tähelepanuvõimele».

Seadus kavatsetakse vastu võtta lähinädalatel ja kuut toiduvärvi sisaldavad toidud saavad hoiatussildid tõenäoliselt ülejärgmisel aastal. Täielikult keelustatakse lisaained töötlemata toidus. Magus- ja värvaineid ei tohi tavaliselt kasutada imikute ja väikelaste söögis.

Eesti Tarbijakaitse Liit hoiatussilte piisavaks ei pea. «Lapsevanemad peavad nüüdsest veelgi hoolikamalt märgistust jälgima, näiteks väljas süües ei tea me toidu koostisest ju midagi,» seisab nende väljastatud teates. Kuna toiduvärvidel pole mingit kasulikku otstarvet, peab tarbijakaitse liit õigemaks need lihtsalt keelustada.

Hüperaktiivsus kasvas

Euroopa Parlamendi saadik Katrin Saks oli koos ülejäänud europarlamendi sotsiaaldemokraatidega kahjulike toiduvärvide täieliku keelamise poolt.

Saksa sõnul olid vaidlused parlamendis tulised, aga lõpuks jõuti Euroopa Nõukoguga arutledes keelustamisest hoiatamiseni. «Ilmselt oli selle kompromissi taga ka tugev tootjate lobi,» oletas ta.

Väidetavalt ohtlike toiduvärvide täieliku ärakeelamise vastu oli Eesti Tarbijakaitse Liidu teatel Euroopa toiduohutusamet. Tartu tarbijanõustamis- ja infokeskuse juhataja Tiiu Müürsepp aga ütles, et amet ei olnud mitte niivõrd vastu, kuivõrd nõudis lisauuringuid. «See, et praegu niisugune seisukoht on saavutatud, on teretulnud, aga võib-olla on vaja seda karmistada,» sõnas Müürsepp, kes osales samuti toiduvärvide-vastases lobitöös Euroopas.

Müürsepa sõnul kerkis teema üles seoses Suurbritannias Southamptoni Ülikoolis tehtud uurimusega, mis avaldati eelmisel aastal. Süües toiduvärve koos säilitusaine naatriumbensoaadiga (E211) isegi alla lubatud päevase piirnormi, muutusid uuritud kolme-, kaheksa- ja üheksa-aastased lapsed hüperaktiivsemaks ning nende keskendumisvõime vähenes.

Euroopa toiduohutusamet soovib Müürsepa sõnul, et uuringuid tehtaks puhtalt toiduvärvidega ilma säilitusaine kõrvalmõju uurimata.

Müürsepp märkis, et kuue toiduvärvi ja naatriumbensoaadi kahjulikkus seisnebki eelkõige selles, et need soodustavad täiesti tervetel lastel hüperaktiivsuse teket. «Nende tähelepanuvõime on kahjustunud. Nad ei lõpeta ühtegi mängu ega suuda koolis keskenduda,» selgitas Müürsepp ning lisas, et laste hüperaktiivsus on ka Eestis suur probleem.

«See (toiduvärv – toim) on keemiline sünteetiline kehavõõras aine,» ütles toitumisspetsialist, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mai Maser. Toiduvärvi põhjustatud hüperaktiivsus võib tema sõnul olla nii ühekordne kui ka pikaajaline muutus ning sõltub inimesest ja tema söömisharjumustest.

Äraarvamatud tagajärjed


Maser lisas toiduvärvide kahjuliku mõju hulka allergia tekke soodustamise, mis võib väljenduda erinevalt – alates kõrvapõletikust ja lõpetades nahalööbega. «Sageli ei oskagi ära arvata, millised võivad olla tagajärjed, näiteks kahjulikud ained kuhjuvad kuskile või põhjustavad muutusi rakkudes,» märkis ta.

Maseri sõnul on võõrmõjule kõige vastuvõtlikumad kiiresti uuenevad rakud. «Kõige tundlikumad on sugurakud ja kasvava organismi rakud,» ütles toitumisteadlane ning lisas, et just seetõttu tuleks eelkõige lapsed lisaainetega toidust eemale hoida.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor märkis, et kuigi poodides müüdav söögikraam sisaldab lisaaineid vähe ja kontrollitud hulgas, on mitmete toodete korraga söömine juba lubatud piiri ületav. «Neid lisatakse eri kondiitritoodetele, jookidele ja kommidele – kõik see, mida lapsed armastavad – laps saab neid aineid mitmest mõnusast kohast,» hoiatas ta.

«Kindlasti tasub karta,» kinnitas Maser toiduvärvide ohtlikkust lastele. Ta soovitas magusaisu rahuldada puuviljade ja meega, mis on samuti värvilised, ent looduslikud.

«Arvamus, et lastele peab magusat andma, on kurjast,» kinnitas Maser. Samas möönis toitumisteadlane, et puuvilja eelistamine kommile on visa tulema.

Peagi kahe ja poole aastaseks saava Doris Poomi ema Diana Kollin-Poom ütles, et üritab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid.

«Minu laps sööb küll meelsasti puuvilja, aga poes tuleb siiski kommiriiulist kaarega eemale hoida,» tõdes ta. «Tegelikult ei tohiks üldse magusat anda, eks see söögiisu rikkuja ole.»
Kollin-Poomi teada on lisa­ainetest kõige puhtamad Soome kommid. «Mõnikord võivad kodumaised tooted isegi mürgisemad olla,» lisas ta.

Väikese tütre ema arvates on hoiatussildid ohtlike värvainetega toodetel tervitatavad, kuid ta järgib ka siltideta ostetava toidu koostist ning oli veendunud, et seda teevad paljud teisedki.
Maser nõustus, et inimesed uurivad pakendeid üha hoolsamalt ja teavad, et E-ainetega toidu suhtes tasub ettevaatlik olla. «Samas inimesed kiirustavad tohutult ja võtavad, mis ette juhtub,» kahetses Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Maseri sõnul on sünteetilisi värvaineid võimalik asendada looduslikega ja tegelikult pole neid üldse vaja. «Aga oleme harjunud, et kommid on värvilised, tahame atraktiivsust. Kui lutsukomm värvib sinu keele punaseks, siis ei ole asi õige,» leidis ta.

Kummikarud ja värvilised joogid

Tartu tarbijanõustamis- ja infokeskuse kevadel korraldatud uuringust selgus, et Eestis müüakse palju kahjulikke toiduvärve sisaldavaid kara­melle, närimiskomme, vahukomme, pulgakomme ja kummikomme. Siiski leidub müügil ka samalaadseid tooteid, mis ei sisalda üldsegi toiduvärve või need on looduslikud.

Tartu poodidest leiti uuringu käigus 109 toodet, mis sisaldasid kahjulikke aineid. Haribo Pico Balla kommides leidub kuuest värvist lausa nelja. Sünteetiliselt on värvitud näiteks ka Kalevi dražee Merekivid, Jänksi tarretised, Hubba Bubba nätsud, M&M piimašokolaadiga kaetud maapähklid, Draakoni mustikamaitselised närimiskompvekid, Aura Active apelsini-nektariini mahlajook vitamiinidega ning Astri Pagari tort Virmaline.

Haribo, Kalev, Laima, Pere Leib, Mikaado, Euroleib, Rakvere Piim, Maag ja A. Le Coq on asunud tegutsema sünteetilistest värvidest loobumise nimel või lubanud seda teha. (PM)


Ohtlikud E-ained

Toidule lisatakse värvaineid sellele parema välimuse andmiseks. Lastel käitumishäireid tekitavaks on tunnistatud kuus sünteetilist toiduvärvi.
• E102 ehk tartrasiin – kollane või punakas asovärv. Ülitundlikel inimestel võib põhjustada nõgeslöövet, nohu ja süvendada astmat. Lastel võib esile kutsuda üliaktiivsust, ärritust, rahutust, unehäireid ja keskendumisraskusi. Võib tekitada pea- ja kõhuvalu ning iiveldust.
• E104 ehk kinoliinkollane – sünteetiline kollane või rohekaskollane sünteetiline värvaine, mis võib põhjustada nõgeslöövet. Lisatakse jookidesse ja maiustustesse.
• E110 ehk päikeseloojangukollane – asovärv ja võimalik allergiatekitaja. Tekitab nõgeslöövet, nahaturseid, seedehäireid ja iiveldust. Kasutatakse saiakestes, jogurtis, marmelaadis ja kommides.
• E122 ehk asorubiin (karmoisiin) – punane asovärv. Riskid on teiste asovärvidega sarnased.
• E124 ehk erkpunane 4R – kantserogeen, mida kasutatakse keeksides, karastusjookides, maiustustes, puu- ja juurviljakonservides.
• E129 ehk võlupunane AC – asovärv, mida kasutatakse puuviljadest ja marjadest valmistatud magustoitudes, maiustustes, jäätises, saiakestes ja hamburgerites.

Allikas: PM

Tagasi üles