Eesti ja Venemaa piirileping võidakse sõlmida lähikuudel

Argo Ideon
, poliitika- ja majandus­­analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piir jookseb läbi Setumaa.
Piir jookseb läbi Setumaa. Foto: Katri Karing

Kui täna ÜRO peaassambleel osalemiseks New Yorki sõitev välisminister Urmas Paet kohtub kuluaarides Vene välisministri Sergei Lavroviga, võidakse seal kokku leppida, millal Lavrov Eesti-Vene piirileppe allkirjastamiseks Tallinna tuleb.

Välisministeerium ei kinnitanud eile veel Paeti-Lavrovi kokkusaamist New Yorgis, öeldes, et «sellist kohtumist pole praeguseks kokku lepitud». Postimehe andmetel on see aga diplomaatiliste kanalite kaudu kõneks olnud. Paet naaseb New Yorgist Eestisse järgmise nädala algul, seega ei pruugi kohtumine olla pikk.

Võimalik ajakava piirileppe allkirjastamiseks oleks pärast Eesti kohalike valimiste toimumist, oktoobri lõpus või novembris. Vajalikest otsustest on puudu veel Venemaa presidendi Vladimir Putini heakskiit, Dmitri Medvedevi juhitud Venemaa valitsus otsustas piirileppe tänavu kokku lepitud tekstile heakskiidu anda läinud nädalal. Eesti valitsus kiitis piirileppe eelnõu heaks juba mais.

Tõenäoline on, et leppe allkirjastavad Eesti välisminister Paet ja Vene välisminister Lavrov just nimelt Eesti pealinnas. Sellise sündmuste arengu korral on leppe jõustumine üksnes kahes riigis toimuva ratifitseerimisprotseduuri taga, mis ilmselt ei jõuaks aga lõpule enne aastavahetust.

Venemaal on leppe heakskiitmine vajalik kahekojalise parlamendi mõlemas kojas, nii riigiduumas kui föderatsiooninõukogus. Täpsemalt on tegu kahe eraldi lepinguga, millest üks puudutab maismaa- ja teine merepiiri.

Pärast lepingute jõustumist, mis toimub kuu aja pärast peale ratifitseerimiskirjade vahetamist, saab asuda piirijoont looduses korrigeerima. Eesti ja Venemaa kavatsevad vahetada üle saja hektari maatükke, neist olulisim on lahendada niinimetatud Saatse saapa probleem, kus praegu toimub Eesti autoliiklus ühel teelõigul Venemaa hallataval territooriumil.

Eesti ja Venemaa sõlmisid piirileppe 2005. aastal, kuid selle ratifitseerimine jäi Venemaal toppama. Nüüdses leppetekstis on tehtud võrreldes toonasega vaid väikesi muudatusi, kus kinnitatakse territoriaalsete pretensioonide puudumist ning seda, et lepe käib üksnes piiri kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles